Grippi haigestumine on kasvanud

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haige.
Haige. Foto: Caro / Scanpix

Eelmisel nädalal (20.- 26. detsember) haigestus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse kokku 3600 inimest, mida on 15 protsendi võrra vähem kui eelnenud nädalal, kuid samal ajal kasvas 25 protsendi võrra gripile viitavate sümptomitega haigestunute arv.


Haigestumuse kasvu tendentsi on täheldatud peaaegu kõikides maakondades, kuid laboratoorselt kinnitatud gripijuhud registreeriti vaid Tallinnas ja Harjumaal.

Vaatamata grippi haigestumuse suhtelisele kasvule, püsib haigestumise intensiivsus endiselt madalal tasemel ning vastab gripihooaja tavapärasele tõusule.

Alanud gripihooajale viitavad etioloogilise struktuuri muudatused. Nii suurenes ülemiste hingamisteede viirusnakkuste hulgas A-gripi osakaal kahekordselt, kuid epideemilist levikut Eestis ei ole täheldatud.

Põhjuseks, miks registreeritud gripilaadsete haigestumiste üldarv püsib madalal tasemel, on terviseameti hinnangul haigestumise kergem kulg, mistõttu inimesed ei pöördu haiguse korral alati arsti poole. Tegelik haigestumiste arv võib olla oluliselt suurem.

Suurbritannia tervisekaitseagentuur juhib tähelepanu, et vaatamata grippi haigestumuse püsivusele suhteliselt madalal tasemel, registreeritakse enim raskekujulisi gripi haigusjuhte, mis vajavad hospitaliseerimist ja intensiivravi.

Raskekujulisi vorme, nii grippi kui ka gripiga seotud tüsistusi, registreeritakse enamasti vanematel patsientidel (üle 65 aasta) ning enamik intensiivravi vajavatest patsientidest kuuluvad riskirühma (kroonilised haigused või rasedus). Seetõttu peetakse vajalikuks riskigruppidesse kuuluvate inimeste vaktsineerimist.

Terviseamet tuletab meelde, et levinuim ja efektiivsem meetod gripi vältimiseks on iga-aastane vaktsineerimine ning gripist hoidumiseks peaksid inimesed järgima lihtsamaid hügieeninõuandeid:

Väldi kontakti haigega
Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui sa ise haige oled, hoia teiste inimestega distantsi, et nemad ei haigestuks.
Haigena ole kodus
Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju. Sellega hoidud nakatamast teisi.
Aevastades kata suu ja nina
Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga ja pane see kohe pärast kasutamist prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks ka varrukas. Sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber.
Pese käsi
Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles