Suhkruasendajad võivad mängida ajule salakavala triki (1)

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suhkruasendajad võivad tekitada tavapärasest suuremat söögiisu.
Suhkruasendajad võivad tekitada tavapärasest suuremat söögiisu. Foto: West Coast Surfer/picture alliance/moodboard/Scanpix

Suhkruasendajad panevad aju uskuma, et keha ei saa toiduga piisavalt energiat, mistõttu tekkib söögiisu.

Austraalias puuviljakärbeste ja hiirtega tehtud katsed näitavad, et kalorivabad magusained tekitavad söögiisu, vahenda BBC News. Sydney ülikooli teadlased uurisid, kuidas mõjutab toidusedel kärbeste ja näriliste söögiisu ja rahulolu. Osadele katseloomadest anti looduslikke suhkruid sisaldavat toitu ja teistele lisaks samale toidule ka kunstlikke magusaineid.

Uurimisrühm avastas, et kui toidu magusus ja kalorsus on pikemat aega tasakaalust väljas, siis kompenseeris aju selle söögiisu tekitava signaaliga. Kui suhkruasendajatega toitu söönud kateloomadele anti selleks võimalust, siis sõid nad tavapärasest rohkem. «Kui uurisime, miks loomad sõid rohkem, kuigi nad olid toiduga saanud piisavalt kaloreid, siis leidsime, et selle kunstliku magusaine krooniline tarbimine suurendab loodusliku suhkru magususe intensiivust, mis tõstis loomade motivatsiooni rohkem süüa,» rääkis uurimistöö üks autoritest prof Greg Neely.

USA toitumisspetsialistid on endiselt veendunud, et suhkruasendajad on hammastele kasulikumad ja võivad aidata kaalu langetada. Nad väidavad ka, et inimesed ei pruugi sugugi samamoodi käituda kui kärbsed ja närilised

Toitumisega tegeleva Suurbritannia ühingu British Nutrition Foundation teadlase dr Ros Milleri sõnul näitavad senised tõendid koguni, et inimesed kunstlike magusainete mõjul rohkem sööma ei hakka. Seetõttu on tema arvates hiljutise uuringu tulemused küsitavad. «Lihtne toit, mida sellistes katsetes söövad närilised, on vastuolus inimeste väga keerulise toidusedeliga,» selgitas ta. «Meie söök ei võimalda toidu magusus usaldusväärselt hinnata toidu ja joogi energiasisaldust. asutame tõenäolisemalt toidu ja söögi energiasisalduse hindamiseks pelga magususe asemel erinevaid omadusi, nagu näiteks maitse, lõhn ja tekstuur.

Austraalia teadlaste arvates tasuks edasistes katsetes siiski välja selgitada, kas suhkruasendajad võivad sarnaselt mõjutada ka inimestele.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles