Higistamine on organismi normaalne füsioloogiline protsess, samas paljudele ebamugav probleem. Kuidas higistamise vastu võidelda ja millist abi saab apteegist? Nõu annab Apotheka farmatseut Maarja Müür.
Sisuturundus
Häid nõuandeid higistamise vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nahas paiknevad higinäärmed aktiveeruvad kehatemperatuuri tõustes soojuse, füüsilise aktiivsuse või emotsionaalse pinge korral. Inimese kehas on neid miljoneid: ekriinsed ja apokriinsed higinäärmed. Ekriinsed näärmed katavad kogu keha ning neid leidub kõige enam jalataldadel ja peopesades. Need näärmed osalevad termoregulatsioonis. Apokriinsed higinäärmed arenevad välja puberteedieas, paiknedes piirkonniti just kaenla all, rinnanibude ümbruses ja kubemes. Neist eralduv higi on viskoossem, kuid keha soojusregulatsioonis ei osale. Need on keha nn lõhnanäärmed, mis kokkupuutel nahal olevate bakteritega annavad igale inimesele omase kehalõhna.
Kas higistad liiga palju?
Puhkeolekus toodetud higi aurustub kehapinnalt märkamatult. Füüsilise koormuse ajal või kuumas viibides võib inimene toota lausa 10–12 liitrit higi ööpäevas. Kõik sõltub sellest, kas viibitakse kliimaseadmega varustatud kontoris või palava ilmaga õues füüsilist tööd tehes. Viimasel juhul higistataksegi rohkem, mis on normaalne. Kui inimene higistab rahulikus olekus ja jahedas, on tegemist liighigistamisega, mis mõjutab negatiivselt tema elukvaliteeti. See võib olla organismi eripära ja seotud pigem emotsionaalse pingega, aga võib märku anda mõnest tõsisemast haigusest. Rahulikus olekus märkimisväärselt suurenenud higistamise korral tuleks kindlasti pöörduda arsti poole, samuti siis, kui tuntakse muutusi kehalõhnas (ammoniaagi- või puuviljalõhn).
Tõhus leevendus
Tugevalt higistajaid ei lohuta arvatavasti teadmine, et higistamine puhastab nahka ja viib kehast välja mürkaineid. Ebamugavale probleemile otsitakse tõhusat leevendust. Sellisel juhul ei ole abi deodorantidest, sest need ei vähenda higi tootmist, vaid on pigem baktereid hävitava ja lõhna peitva toimega.
Tõhusam abi higistamise korral on kindlasti antiperspirantidest, mis sulgevad higinäärmed, moodustades higiga kokkupuutel higijuhadesse n-ö korgi. Sellised ained on enamasti metallisoolad, kõige kasutatavamad on alumiiniumisoolad. Väga tõhus niisugune toode on näiteks Maxim antiperspirant roll-on, mis sobib lisaks kaenlaalustele hästi ka kätele ja jalgadele. See antiperspirant kantakse puhtale ja tervele nahale ööseks. Toime püsib ka pärast hommikust dušši ning soovi korral võib kasutada meelepärase lõhnaga deodoranti. Hiljem piisab, kui antiperspiranti kasutada 1–2 korda nädalas.
Valikus on ka Maxim Sensitive antiperspirant, mille alumiiniumisisaldus on väiksem ning sobib seetõttu katsetuseks ka normaalsetele higistajatele suurenenud emotsionaalse pinge korral või suvel, kui higistatakse tavapärasest enam. Kas Maximiga higijuhade n-ö kinni mätsimine ei põhjusta keha ülekuumenemist? Inimese kehal on miljoneid higipoorikesi ja konkreetsel piirkonnal ajutiselt higistamise peatamine ei mõjuta kuidagi soojusregulatsiooni. Samuti ei suurenda antiperspirandi kasutamine naha tundlikkust päikesekiirgusele ja antiperspirandid on seega ohutud ka suvel.
Antiperspirandist ja deodorandist kombineeritud tooted annavad kaitse pisut kauemaks, kuid higinäärmete blokeerimise aeg sõltub alumiiniumisisaldusest tootes. Pikemat kaitset lubavad Eucerini deodorant-antiperspirant intensive, Iwostin Aspiria antiperspirant, Vichy antiperspirant 72 h Stress Resist – kõik need tooted vähendavad higi eritumist ja pidurdavad ebameeldivat lõhna tekitavate bakterite paljunemist.
Lühema toimeajaga tooted
Normaalsetele higistajatele sobivad pigem lühema toimeajaga tooted, mis samuti kaitsevad ebameeldiva lõhna eest. Sobivad tooted on näiteks Babe rulldeodorant, BioNike Defence deo roll-on deodorant 48 h või Eucerin deodorant-antiperspirant roll-on 48 h.
Kes higistamise pärssimist vajalikuks ei pea, võiks kasutada deodoranti, millel higistamist takistav toime puudub ja peidetakse vaid higile iseloomulik lõhn. Sobivad tooted on BioNike Defence deo roll-on deodorant alumiiniumivaba, Lavilin deodorant 72 h roll-on. Need tooted ei mõjuta kuidagi higinäärmete tööd ja on 100% alumiiniumivabad.
Abi loodusest
Leevendust higistamise vastu leiab ka loodusest. Higistamist vähendava toimega on aedsalvei. Salveilehtedest valmistatud teed tuleks jahutada ja juua külmalt kaks tassitäit päevas. Soovitatud normist tasuks kinni pidada, sest salvei võib suuremates kogustes põhjustada südamepekslemist.
Tee asemel võib proovida ka apteegis saada olevaid NoSweat kapsleid. NoSweat vähendab kogu keha higistamist ning sobib hästi juhul, kui esineb rohkem käte ja jalgade, aga ka näopiirkonna higistamist.
Higistamise ja higilõhna vähendamiseks peaks vältima ka teatud toiduaineid, nagu küüslauk, sibul, vürtsid, samuti alkoholi ja kofeiini sisaldavaid jooke. Kaenlaaluste higilõhna aitab vähendada sagedasem pesemine ja raseerimine, et oleks takistatud halba lõhna tekitavate bakterite paljunemine.
Suvel sooja ilmaga on heaks abimeheks termaalvesi. Termaalvesi on tuntud oma mineraalainete rikkuse poolest, mistõttu kasutatakse seda eri nahaärrituste korral. Higistamist ta küll ei pärsi, kuid on ideaalne jahutaja pärast sauna või sporti, aga ka näo punetuse leevendamiseks kuumal suvepäeval. Seda on mugav kasutada ja pihustada võib ka otse meigile. Apotheka apteekides on valikus Avene allika ravivesi spray, La Roche-Posay termaalvesi sprei ja Vichy termaalvesi sprei.
Higised jalad
Spetsiaalselt jalgadele mõeldud tooteid on saadaval kreemide ja aerosoolidena. Suviti on populaarne Lavilin jaladeodorantkreem. Kreemi toime püsib kuni 15 päeva ning tänu oma looduslikule koostisele sobib kasutamiseks ka noorukitele. Proovida tasub ka aerosoolina BioNike Defence deo antiperspiranti jalgadele ja kätele või CCS jaladeodoranti. Eelistada tuleb naturaalsest materjalist sokke ja neid sagedasti vahetada.
Mõistlik ei ole kanda iga päev samu jalanõusid – see muudab jalatsid niiskeks ja on ideaalne kasvukoht bakteritele. Jalanõusid tuleks vahetada, nii jõuavad need vahepeal kuivada. Hea on kasutada jalanõusid desinfitseerivaid tooteid, näiteks Cutasept Feet Spray’d või värskendada neid Scholl Fresh Step jalatsite aerosooliga.
Normaalne higistamine on tervislik nähtus, mis hoiab ka naha elastse ja niiskena. Kehast väljuva veekao asendamiseks tuleb juua rohkelt vett − eriti suvel, kui vedelikukadu on suurem.