Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ratastoolis teismeline Mats: raske on oma kehas kinni olla

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Mats koos tugiisiku Siiriga oma kodus Sindis. | FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Mõne aasta eest kõne-, nägemis- ja liikumisvõime kaotanud Mats ei suuda veel omal jalal käia, kuid usub, et heategijate ja taastusravi abil saab see suur samm tehtud.

«Kõige raskem on mul olnud selle uue maailmaga kohaneda, sõltuda kõiges hoolitsejatest ja mõelda, et ka neil hea oleks. On raske olla kinni oma kehas, kui ei saa ise kõndida ja rattaga sõita, aga küll ma varsti teen seda kõike jälle,» lausub Mats Viik (17).

Mats sündis südamerikkega. Kui ta oli 9-kuune, tehti talle Senningi operatsioon, tänu millele võis ta 14 aastat elada tavalise lapse elu. Paraku jäid poisile südamerütmihäired. 3. veebruaril 2014 sõitis Mats bussiga koolist koju, kui ta süda seiskus. Teda elustati, aga hapnikuvaegus põhjustas ulatusliku ajukahjustuse.

Mats oli alguses Tartu lastehaigla intensiivraviosakonnas, seejärel neuroloogiaosakonnas ja edasi Pärnu haigla lasteosakonnas. Tasapisi seisund stabiliseerus ning organism kohanes uue olukorraga. Kui alguses ei olnud võimalik temaga kontakteeruda, siis aja edenedes hakkas ta jutule reageerima.

Suur murrang toimus ühel maiööl, kui Mats ütles valvearstile, et ta ei taha seal enam üksi olla. Kui esialgu taastus Matsil püsimälu, siis sügise edenedes ka lühimälu.

Matsi tervis hakkas jõudsalt paranema, kui ta 2014. aasta augustis sai ravile Tartu taastusravihaiglasse, kus tänu taastusarst Aet Lukmannile asuti Matsi raviga süstemaatiliselt tegelema. Alustuseks paigaldati Matsile defibrillaator, mis hoiab südame töö kontrolli all. Samuti hakkas ka Matsi kõne paranema ja tänu füsioterapeutidele sai ta juba mõne kuuga ratastooli istuma.

Matsi nägemine ei ole taastunud, ta eristab vaid valgust ja pimedust. Kuulmine on aga väga hea ning toas suudab ta liikuda tugiraami abil. Kuna käeline võimekus ei lase tal iseseisvalt toime tulla, vajab ta pidevat hoolt. Matsi ema ütleb, et kõige rõõmsamaks ja õnnelikumaks teeb perekonda see, et Matsi positiivne ja rõõmus loomus ning huumorimeel on alles.

Alates 2015. aasta aprillist on Mats saanud käia ravil Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses. Matsi arsti Ülle Kruusi juhendamisel toimetavad Matsiga füsioterapeudid, tegevusterapeut, logopeed, psühholoog, massöör jt. «Iga kord, kui Mats pärast kahenädalast ravikuuri Haapsalust koju tuleb, on toimunud nähtav arenguhüpe. Me oleme ääretult tänulikud, et Mats saab Haapsalus käia,» kiidab poisi ema.

Matsil on 15-aastane vend ja 10-aastane õde, kes hoolitsevad tema eest ja tegelevad vennaga palju. Samas ei pane nad teda klaaskappi, vaid naljatlevad ja narrivad, nagu ikka õed-vennad omavahel. «Mats huvitub autodest, seega loeme talle Autolehte ette,» räägib ema Rita Viik, «samuti tahab ta kursis olla päevauudistega, nii et loeme ka ajalehti ja kuulame raadiot ja telekat. Lisaks meeldib Matsile lahendada ristsõnu ning samuti lauamänge mängida. Matsi lemmik on «Eesti mäng».»

Kuna Mats vajab ööpäev ringi hoolt, siis on päeval, kui vanemad tööl, tema eest hoolitsemas tugiisik Siiri, kelle rõõmsameelset ja heatujulist seltskonda Mats tõeliselt naudib. Vanemate sõnul on nad õnnelikud inimesed, sest ümber on suur toetav ja hooliv võrgustik – Matsi nii isa- kui ka emapoolsed vanavanemad, onud, tädi, teised sugulased ja sõbrad, kes on kogu aeg olemas nii nõu kui ka jõuga. Ka Matsi vend ja õde kohanesid olukorraga ja on osalised Matsi tegemistes.

Mats kasutab ratastooli, tugiraami, elektrilist voodit, mähkmeid ja tugiteenust Sindi linnaosavalitsuselt. Matsi praeguses olukorras on kõige enam abi käimisest Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses, selle juhi Priit Eelmäe sõnul on plaan iga väikese patsiendi puhul eriline ja põhirõhk sellel, et inimest ennast aktiveerida.

«Kui inimene lamab pidevalt, siis tema lihased taandarenevad üsna ruttu,» rääkis Eelmäe, «erinevate robootiliste seadmetega treenides aitame verel jõudsamini südame suunas liikuda, väldime lamatisi, kopsupõletikku, ainevahetuse probleeme ja toetame ajutegevust.»

Matsi ema sõnul vajaksid sarnasesse olukorda sattunud inimesed nõustamist seaduste suhtes. Kui peres selline asi juhtub, keskenduvad vanemad haigele lapsele ega jaksa mõelda paberiajamistele nagu rehabilitatsiooniplaan või puudeotsus vms. Oleks suureks abiks, kui kodutänav Sindis saaks kõvakatte, sest sügisese ja kevadise poriga on väga raske ratastooli porist läbi lükata.

Heategevuslik teatejooks

11. mail annab president Kersti Kaljulaid stardipaugu Tallinnas Kadrioru pargis toimuvale heategevuslikule teatejooksule, lisaks joostakse veel 24 paigas üle Eesti.

Sel aastal võetakse jooks ette Matsi ja haiguse tõttu liikumisvõime kaotanud Andrei toetuseks. Esimest korda korraldatakse heategevuslik teatejooks tänavu Muhus, Peetris, Tõrvas ja Viimsis, juba mitmendat korda jooksevad lapsed Elvas, Haapsalus, Jõgeval, Keilas, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Otepääl, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Raplas, Sillamäel, Tallinnas, Tartus, Toilas, Valgas, Viljandis ja Võrus.

Osalema on oodatud 8-liikmelised võistkonnad, kus vähemalt pooled osalejatest on tüdrukud, iga osaleja jookseb 200 meetrit. Täpsemad reeglid ja info registreerumise kohta leiab www.teatejooks.ee.

Annetamiseks saab aasta ringi helistada heategevusnumbril 900 7777 (ühe kõne hind on 7 eurot) või teha ülekande MTÜ Tallinnmeeting heategevuskontole Danske Bank pangas EE603300332077210009

Tagasi üles