Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kassid tuppa: Eesti levib rasedatele üliohtlik nakkus

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Nakkus levib näiteks kasside kaudu. | FOTO: PantherMedia / Scanpix / Oksana Ariskina

Viimasel ajal tõstatud taas teema hoida kasse toas, kuna väljas käivad kassid võivad levitada rasedatele üliohtlikku nakkust, toksoplasmoosi.

Samas hinnanguliselt 1/3 elanikkonnast on seropositiivsed toksoplasmoosi suhtes, neil on olemas toksoplasmoosi vastased antikehad.

Toksoplasmoos on kongenitaalne parasiitinfektsioon, mille tekitajaks on ainurakne parasiit T. gondii (Toxoplasma gondii). See rakusiseselt paljunev parasiit, kelle lõpp-peremeheks on  soojaverelised loomad, sealhulgas ka kass. 2014. aastal Eesti maaülikoolis avaldatud uuringus selgus, et T. gondii vastased antikehad on Eestis kassidel väga levinud, seda nii kodu kui varjupaigas olevate kasside hulgas. Uuringu tulemustel üle pooltel kassidest on olnud väljas käimise võimalus, mistõttu arvatakse, et nakkus on sattunud keskkonda ning on Eestis väga levinud.

Kassi väljaheitega väliskeskkonda kandunud nakatumisvõimelised ootsüüdid sattudes inimorganismi liiguvad vere ja lümfi kaudu ning põhjustavad organismis põletikku. Nakatumine võib toimuda kassi väljaheitega saastunud pinnasega kokkupuutel aga ka süües sisse nakatunud vähetöödeldud/toorest liha, tarbides saastunud puu- ja juurvilju ning vett.

Tihti kulgeb haigus ilma sümptomiteta. Esineda võib kõrge palavik, peavalu, liigesevalu, higistamine ja väsimus. Kuna T. gondii on võimeline tungima läbi platsenta siis ohustab nakkus veel sündimata loodet ning võib põhjustada vastsündinul olulisi kahjustusi.

Loote nakatumine saab toimuda juhul, kui on tegu esmasnakkusega raseduse ajal ja kirjanduse andmeil on leitud, et ka vahetult enne rasedust tekkinud esmasnakkus võib loodet nakatada. Samuti on võimalik, et riskirühma kuuluvad (immuunpuudulikkusega) rasedad, võivad ka korduvnakatumisel loodet ohustada. Kui emal on enne rasedust olemas toksoplasmoosi vastased antikehad, siis enamasti kaitsevad need loodet nakkuse eest. Võimalik on loote nakatumine ka juhul kui ema raseduse ajal saab uue nakkuse geneetiliselt erinevalt tüvelt, näiteks rahvusvahelised reisid raseduse ajal.

Nakatumise raskus sõltub raseduse suurusest. Nakatumine raseduse esimesel trimestril viib enamasti raseduse katkemiseni. Teisel ja kolmandal trimestril toimunud nakatumine võib põhjustada loote surma, enneaegsust ja väärarenguid. Vahetult enne sünnitust nakkuse saanud vastsündinutel ei pruugi algselt olla sümptomeid, kuid need võivad välja kujuneda varajases lapseeas. Need võivad olla alaareng ning silma- ja ajukahjustused.

Diagnoosimisel on oluline seronegatiivsel (puuduvad toksoplasmoosi vastased antikehad) rasedust planeerival naisel ja  rasedal esimeses trimestris määrata verest T. gondii vastased antikehad (IgG ja IgM antikehad).

Ravi: oluline on esmasnakkuse varajane avastamine ja antibiootikumravi kuni sünnituseni. See võib vähendada riski nakkuse ülekandeks emalt lootele.

Ennetamine:

  • Kätepesu, ka enne toiduainetega tegelemist;
  • Kanna aiatöödel ja kokkupuutel mullaga kindaid;
  • Pese puu- ja köögivilju;
  • Liha kuumutamine;
  • Vältida tooreid mereande ja pastöriseerimata piimatooteid;
  • Hoida kasse siseruumides ja nende liivakasti puhastades kanda kindaid ning desinfitseerida kaste enne uuesti liivaga täitmist keeva veega;
  • Mitte juua saastunud/töötlemata vett.
Tagasi üles