Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Psühholoog Margus Laurik: enesega rääkimine pole imelik, vaid kasulik

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Iseendaga rääkimine on kasulik, teab psühholoog Margus Laurik. | FOTO: Brock Jones/Panther Media/Scanpix

Enesega rääkimist seostatakse alusetult psüühikahäiretega. See aga parandab mälu ja tähelepanuvõimet ning muudab enesekindlamaks.

Enesega rääkimist peetakse tihti imelikuks – seda kiputakse seostama psüühikahäiretega. Siiski, enesega rääkimist õpetatakse ja rakendatakse igapäevaelu ning tööalase karjääri juures. See ei vii psüühikahäireteni. Arvukad uurimused on näidanud suisa vastupidist – enesega rääkimise kasulikkust on täheldatud muu hulgas mälu funktsioonide, tähelepanu protsesside ja enesekindlusega seotult.

Näiteks on eksperimentaalsed katsed objektide otsimisega näidanud, et need, kes nimetasid häälega otsitavat objekti, leiavad selle kiiremini. Uuritud on ka emotsioonide verbaalse väljendamise mõju. Näib, et tunnete sõnastamine leevendab tunde intensiivsust.

Info jääb meelde

Mälul on kolm olulist funktsiooni: salvestada informatsioon, säilitada see ning vajalikul hetkel informatsioon taas teadvusesse tuua (ehk meenutada). Salvestada saab seda, mida me tajume. Tajutakse aga erinevate meelte abil nagu kuulmine, nägemine, haistmine, kompimine. On avastatud, et informatsioon salvestub efektiivsemalt, kui tajupilt koosneb rohkem kui ühest meelest. Kui eesmärk on informatsiooni meelde jätta, siis sisekõnest ehk mõttes kordamisest oluliselt efektiivsem on häälega kordamine. Põhjus peitub selles, et lisaks informatsioonile mõtlemisele saab seda ka kuulda ning verbaalselt väljendada. Selliselt on korraga töös oluliselt rohkem funktsioone ja salvestamine on seetõttu efektiivsem.

Kõik on elus kogenud, kuidas teisele inimesele olulistest teemadest rääkimine võib tuua kergendust, selgust, lootust ja lohutust. Isegi juhul, kui teemaga on oma peas tegeletud juba pikalt. Üks seletustest on see, et teisele inimesele rääkides peame sõnastama mõtted loogiliselt jälgitavaks. Mõtete käsitlemine enda peas võib olla katkendlik ja hüplik.

Lahendusteni jõuab lihtsamalt

Mõnikord on nõustamise kontekstis tore näha, kuidas inimesed jõuavad pärast probleemi sõnadesse panemist järeldusele, et tegelikult midagi kaelamurdvat ei olegi. Jõutakse ise lahenduskäikudeni ja toimetuleku tunnetamiseni. Teoreetiliselt võib iseendaga rääkimine anda sarnase efekti teisele inimesele oma mõtete väljendamisega. Mõtteid valjult välja öeldes ei saa sõnu vahele jätta, ei saa toetuda kujutluspiltidele. Verbaalselt väljendatud mõtted peavad olema terviklikud.

Ja mis eriti kasulik – saame ka ilma teiste inimeste abita võimaluse kuulda oma mõtet. Kahtlemata nõuab see aga harjutamist ja ehk esialgu ka «imeliku» tundega toimetulemist.

Enesega kõnelemist kasutatakse ka tegevuskava välja mõtlemiseks. Tihedal päeval võime end teinekord leida pomisemast lauseid stiilis «Nii, mul on esmalt vaja toit valmis teha ja ahju panna, siis jõuan toa korda teha ja riided vahetada…!» Selliselt tegevusplaanide sõnastamine võib anda kindlust tegutsemiseks ja vähendada vajadust korduvalt võtta aega tegevuskava organiseerimiseks.

Rääkimine muudab enesekindlaks

Kindlasti tasub enesega rääkimist rakendada enda julgustamiseks. Kas ei ole mitte hea kuulda kinnitavaid lauseid nagu «Sa tead mida teha!» või «Sa oskad küll, oled sellega varem ka hakkama saanud!»? Ennast saab hästi motiveerida ka enne töö alustamist, öeldes: «Peale hakkamine ongi raske, aga kui juba ennast käima lükkan, saan selle töö tehtud!». Enese julgustamine ja motiveerimine võib mõnele inimesele tunduda esialgu võõrana, kuid kui seda salaja mõtetes juba tehakse, võib selle viia järgmisele tasemele, öeldes endale julgustavaid ja motiveerivaid mõtteid kuuldavalt.

Ka selle artikli kirjutamisel oli tore märgata end mõttekäike häälega sõnastamas. Kuuldes enda mõttekäiku väljaöelduna, tekib selgem aimdus, kas see võiks ka teiste jaoks olla arusaadav. Julgustan kõiki enesega rääkimise kasutegureid katsetama. Senikaua, kui oskame valida sotsiaalselt sobivat konteksti ja anname endale aru, et räägime iseendaga, on see normaalne ja isegi kasulik tegevus.

Tagasi üles