Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Euroopas leviv raske nakkushaigus jõudis Eestisse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Leetrid tunneb ära punaste täppide järgi. | FOTO: Scanpix

Mitmes Euroopa riigis suurenes mullu leetritesse haigestumine, uusi haigusjuhte on hulgaliselt lisandunud ka 2017. aastal. Ka Eestis on tänavu diagnoositud leetrite juhtum, nakatumine toimus võõrsil.

Leetrid on levinud Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal, Poolas ja Ukrainas, suuremaid puhanguid on registreeritud ka Rumeenias ja Itaalias, teatas terviseamet.  Kõigis riikides, kus esineb leetrite epideemiline levik, on immuniseerimisega hõlmatus alla WHO (Maailma terviseorganisatsioon - toim) poolt soovitatud 95 protsenti.

Leetrite tekitajaks on väga nakkav paramüksoviirus – pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest keskmiselt 98.

Selle aasta esimesel poolaastal on Eestis registreeritud üks leetrite haigusjuht, mis oli seotud reisimisega Itaaliasse. 2016.a registreeriti kaks sisse toodud haigusjuhtu, tagasi tuldi leetritega Egiptusest ja Indoneesiast, Kohalikku levikut ei järgnenud. 2015. a  registreeriti Eestis kolm sissetoodud leetrite haigusjuhtu, millega oli seotud ka üks kohalik haigestumine.

Kõige tõhusam leetrite ennetusmeede on vaktsineerimine kahe doosiga. Riikliku immuniseerimiskava alusel immuniseeritakse lapsi Eestis leetrite-mumpsi-punetiste (MMR) vaktsiini kahe doosiga tasuta vanuses 1 ja 13 aastat. Leetreid põdenud isikud omavad eluaegset immuunsust. Kui vaktsineeritud inimene siiski haigestub leetritesse, siis on haiguse kulg üldjuhul kerge.

Arvestades Euroopas valitsevat epidemioloogilist olukorda soovitab Terviseamet lapsevanematel kontrollida, kas nende laps(ed) on õigeaegselt vaktsineeritud  vastavalt immuniseerimiskavale. Täiskasvanutel, kes reisivad sageli, osalevad rahvusvahelistel üritustel või puutuvad kokku paljude väliskülalistega ning ei ole vaktsineeritud leetrite vastu kahe doosiga või ei ole haigust põdenud, soovitame vajadusel lasta end (re)vaktsineerida.

Haigestumine Euroopas

Soome. 2016.a registreeriti neli haigusjuhtu, neist kaks inimest olid nakatunud välismaal. Haigestunud olid leetrite vastu vaktsineerimata. 2017. aasta juuni lõpu seisuga on Soomes registreeritud üks sissetoodud haigusjuht, millega on seotud kaks kohalikku haigusjuhtu vaktsineerimata lastel Ida-Soomes, kes nakatusid rahvusvahelises laagris viibimise ajal, kuhu oli sattunud ka üks leetritesse haigestunud laagriline.

Rootsi. 2017. aasta algusest kuni 31. maini registreeriti Rootsis 19 haigusjuhtu, neist 15 Stokholmi piirkonnas ja 4 Edela-Rootsis.

Venemaa. 2016.a on registreeritud  162 leetrite haigusjuhtu, neist 97 lastel vanuses kuni 17.a. Välisriikidest on tagasi tuldud haigusega 21 korral. Kõige rohkem haigusjuhte registreeriti Moskvas, Irkutski ja Sverdlovski oblastis, Burjaatias ning Stavropoli regioonis.  2017. aasta viie kuuga on registreeritud 78 haigusjuhtu, peamiselt Moskva oblastis, Dagestanis ja Tšetšeenias.

Rumeenia. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 16. juunini 2017 on riigis registreeritud 7 233 haigusjuhtu, neist 30 on lõppenud surmaga. Enamik haigusjuhtudest on registreeritud piirkondades, kus hõlmatus immuniseerimisega on eriti madal.

Itaalia. Alates 2017. aasta algusest kuni 11. juunini on riigis registreeritud 2 988 haigusjuhtu, nendest 237 tervishoiutöötajatel.  Haigestunute keskmine vanus on 27 aastat ning neist  89 protsenti ei olnud leetrite vastu vaktsineeritud ja 6 protsenti olid vaktsineeritud ainult ühe annusega.

Ukraina. Seisuga 13 juuni 2017 on registreeritud 735 leetrite haigusjuhtu, peamiselt laste ja noorukite seas. Enamik haigusjuhtudest on registreeritud Ivano-Frankivsk ja Odessa piirkondades.

Tagasi üles