Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

HIV-epideemia hakkab taas laienema

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
HIV-levikut pole õnnestunud riigil peatada. | FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Eesti on juba aastaid olnud hädas HIV-epideemiaga. Kui vahepealsetel aastatel on uute nakatunute arv vähenenud, siis  1. augusti seisuga on Eestis uusi HIV nakatunuid registreeritud 151 isikut, mis on ligi 25 protsendi võrra enam kui eelmise aasta seitsme esimese kuu jooksul (121 nakatanut).

Seejuures on ligi pooled nakatanutest ehk 73 inimest registreeritud Tallinnas ja Harjumaal, 55 uut HIV nakatunut registreeriti Ida-Virumaal, teatas Tervise Arengu Instituut.

Loe ka: «Aidsi haigestumine kahekordistus ühe aastaga»

Samuti on suurenenud narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv. Kui mullu suri esimese viie kuu jooksul üledoosi tõttu 39 inimest, siis tänavu on samal perioodil on surmasid juba 54.

Üks olulisemaid põhjuseid üledoosist põhjustatud surmade arvu suurenemisel on ilmselt see, et «turule» on tulnud uued ja eriti ohtlikud fentanüüli analoogid. Kahjude vähendamise keskustes informeeritakse kliente sellest nõustamise käigus.

Üledoosidest tingitud surmajuhtumite poolest on Eesti Euroopa Liidus esimesel kohal.

Loe ka: «Riik üritab HIV-epideemia peatada»

Tervise Arengu Instituudi (TAI) direktori Annika Veimeri sõnul on tegemist muret tekitava statistikaga. «On selge, et Eestis, eeskätt Tallinnas on senisest suurem vajadus kahjude vähendamise keskuste järele, kus sõltlasi ja nende lähedasi nõustada, neid ravile suunata ja jagada HIV leviku ennetamiseks puhtaid süstlaid,» ütles Veimer.

Süstlavahetuspunktid, kus sõltlastele selliseid teenuseid pakutakse, on rahvusvaheliselt levinud ja teaduspõhiselt tulemuslikud. «Sõltlasi on võimalik aidata ja ühiskonda tagasi tuua, aga selleks on vaja kogukonna ja ekspertide tuge ning mõistmist,» sõnas Veimer.

Süstlavahetuspunktidel  on oluline roll ka üledooside ennetamisel – keskuse töötajad õpetavad elupäästvat ravimit naloksooni kasutama ning seda ravimit jagatakse koolituse järgselt sõltlastele ning nende lähedastele, lisas Veimer.

Hetkel on statsionaarseid keskusi, kus pakutakse kahjude vähendamise teenust (sh süstla- ja nõelavahetust) Eestis kokku 12, lisaks jagatakse puhast süstimisvarustust väljatööna 18 eri paigas. TAI plaanibki Tallinnas kahjude vähendamise keskuste võrgustikku laiendada ning on alustanud eeltööd uute keskuste avamiseks Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel, kus on kõige suurem narkosõltlaste osakaal.

«Teadusartiklite kohaselt pöörduvad kahjude vähendamise keskustes käivad narkootikumide tarvitajad viis korda rohkem abi ja ravi teenustele, kui need, kes kahjude vähendamise keskusi ei külasta. Seda kinnitab ka Eesti kogemus,» kinnitas Veimer. Ta lisas, et HIV nakkuse ennetamine on ühiskonnale oluliselt odavam kui selle hilisem ravimine.

Lisaks Tallinnale, Harjumaale ja Ida-Virumaale on tänavu esimese seitsme kuuga registreeritud üheksa HIV-nakatunut Tartumaal, kuus Pärnumaal, kolm Saaremaal, kaks Võrumaal. Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal registreeriti üks HIV-nakatunu. Nakatunutest 100 olid mehed ja 51 naised. Kõige enam (90 inimest ehk 60%) oli nakatunuid vanuses 25–39. Narkootikumide üledoosi tõttu suri 26 inimest Harjumaal ja Tallinnas, 16 Ida-Virumaal, 3 Lääne-Virumaal, 2 Valgamaal, 1 Jõgevamaal, Läänemaal ja Viljandimaal. 4 puhul on elukoht teadmata.

Tagasi üles