Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kas müristamise ajal ujuma minna on ohtlik?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Äikese temperatuur on Päiksest kuumem. | FOTO: Aldo Luud / SL Õhtuleht / Scanpix

Kuidas käituda, kui lööb välku ja müristab, annavad nõu keskkonnaagentuur ja päästeamet.

Küsimustele vastab keskkonnaagentuuri pressiesindaja Valdo Jahilo tuginedes raamatule «Eesti ilma riskid».

Kas siis, kui sajab vihma ja lööb äikest, võib ujuma minna?

Äikesega ei tohiks minna veekokku ujuma ega ka sellele paadiga sõitma – välk valib pinnast, eelistades suurema elektrijuhitavusega paiku, milleks on kahtlemata vesi. Äikesetormi lähenedes tuleks vees olles või veekogul olles kohe kaldale tulla, sest vesi on hea elektrijuht ja tõmbab välku ligi.

Aga siis, kui müristab ja välku näha ei ole?

Ei. See, et me välku ei näe, ei tähenda, et oleks ohutum. Silm ega välgu nägemata jäämine, ei ole ohu mõõdupuuks. Müristamine tekibki välgust.

Kas kõik välgud on ühtmoodi ohtlikud?

Võib üldistades öelda, et kõik välgu liigid on ohtlikud, kõige ohtlikum on aga tavaline joonvälk. Eestis võib olla kaks kuni kolm äikese ohvrit aastas, sõltuvalt äikese sagedusest antud aastal.

Rohkem on ohvreid olnud nende hulgas, kes äikese ajal on varjunud lagedalt väljalt või kõrgendikult puude alla. Välk tabab sagedamini lehtpuid, eriti tamme, sest need juhivad paremini elektrit kui okaspuud.

Missuguseid tegevusi pikse ajal õues teha ei tohi?

Eriti ohtlik on äikese ajal keti otsas lehma või hobust vedada, samuti õlal vikatit kanda. Äikese ajal on soovitav eemale hoiduda metallesemetest ja seinakontaktidest, kustutada koldes tuli või väljas lõke. Suits on parem elektrijuht kui õhk, seetõttu võib välk lüüa suitsevasse korstnasse.

Ka telefoniga rääkimine ei ole äikese ajal soovitav – telefoni kaudu võib saada elektri- või akustilise šoki. Suhteliselt ohutu on olla autos. Kui välk lööb, maandatakse ta üle märgade kummide.

Kuidas välk tekib?

Äike on  võimas elektrilahendus pilvede või pilvede ja maa vahel, esinedes välgu ja müristamisena ning on seotud peamiselt rünksajupilvedega. Väidetakse, et Maa atmosfääris on korraga umbes 2000 äikest 100 pikselöögiga igas sekundis. Iga päev on umbes 40 000 äikesetormi, millest vaid 1% on ohtlikud. Iga äikese südames on vähemalt üks rünksajupilv. Kui ümbrus on piisavalt tasane, saab suurt äikesepilve näha kuni 300 km kauguselt.

Välk tekib kahe vastupidise laenguga pilvepiirkonna elektrilisel lahendusel. See võib toimuda pilve ja õhu vahel, pilve sees, pilve ja maa vahel või kahe pilve vahel. On andmeid, et umbes üks neljast äikeselahendusest toimub pilve ja maa vahel.Välgu kanalis tõuseb temperatuur 30 000 kraadini, mis ületab Päikese pinna temperatuuri viiekordselt.

Kuumenemine toimub mõne miljondiku sekundi jooksul ja see põhjustab ümber piksenoole kanali plahvatusliku paisumise. Plahvatuslaineid kuuleme müristamise rebestavate kärgatustena. Kaugema äikese hääl kostab rohkem kõminana, sest heli peegeldub ümbritsevatelt objektidelt.

Eestis asub äikesedetektor, aparaat, mis registreerib äikest, Tõraveres ja kuulub põhjamaade äikesedetektorite võrku Nordlis. See seade võimaldab määrata välgulöökide asukohta ühe kilomeetri täpsusega, samuti löögi aja ja tugevuse. Üksikute äikeselöökide tugevus Eestis on ulatunud umbes 200 kiloamprini.

Äikeseaega on kõige rohkem juunis ja juulis, veidi vähem mais ja augustis.

Päästeameti meelespea

Äikese ajal

  • Ära ava veekraani. Vesi on hea elektrijuht.
  • Ära tee ahju ega pliidi alla tuld. Laetud osakesed suitsus toimivad piksevardana.
  • Ära varju üksikute puude, metallmastide ega -aedade lähedale. Välgutabamuse võimalus on seal suurem.
  • Äikese ja halva nähtavuse korral ole autoga sõites ettevaatlik, paduvihma ja rahe ajal peatu maantee serval.
  • Kui maja asub lagedal või mäekupli peal, siis sulge aknad ja uksed ning ära viibi äikese ajal akende all.
  • Ära räägi võrgutelefoniga (võib põhjustada elektri- või akustilise šoki).
  • Selgita lastele, et ohtlik ei ole müristamine, vaid välk.
  • Äikese ajal ei tohi ujuma minna ega mingil muul põhjusel vees viibida, sest vesi on hea elektrijuht. Tekkiv pingeväli ohustab elu ka siis kui välk ei taba vees olijat, vaid veepinda.  Kui olete paadiga veekogu peal, liikuge võimalikult kiiresti kaldale.

Enne äikest

  • Paigalda kodule piksekaitsesüsteem. See on eriti vajalik nendel hoonetel, millel on plekk-katus, harjaplekk või metallkonstruktsioonid, mis tõmbavad välku ligi. Samuti on see vajalik kõrgemal kohal asuvatel majadel.
  • Televiisoriantennid peavad olema maandatud.
  • Võta hoone peakaitsmest vool välja. Kui see pole võimalik, siis lülita välja elektriseadmed, ning tõmba juhtmed seinast.
  • Eemaldu veekogudest.
  • Veendu, et lahtised ja lenduvad esemed (aiamööbel, telgid jne) on turvalises kohas või tugevalt kinnitatud. Vii kergemad esemed siseruumidesse.
Tagasi üles