Eelmine nädal (27.02-04.03.2012) kasvas märgatavalt gripilaadsetesse ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumiste arv.
Grippi haigestumine kasvab, eriti koolilaste seas
7. märts 2012, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstide poole pöördus 5700 haigestunut, kasv oli eelneva nädalaga võrreldes 43 protsenti. Gripitaoliste haigestumiste arv kasvas samal ajavahemikul 41 protsendi võrra.
Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas 42 protsenti. Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse keskmiseks, gripi levikut aga laialdaseks.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta tõusis 425ni (298 eelmisel nädalal). Haigestumus kasvas kõikides maakondades. Kõige kiirem oli kasv Hiiumaal (200), Raplamaal (100), Jõgevamaal (73), Tartumaal (71) ja Võrumaal (60 protsenti).
Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal (juurdekasv 32 protsenti), Jõgevamaal (73), Läänemaal (62), Raplamaal (100), Tartumaal (71) ja Viljandimaal (juurdekasv 57,4 protsenti).
Enim haigestuvad endiselt kuni kuni 5 aasta vanused lapsed, kuid haigestumus püsis selles vanusrühmas stabiilsel tasemel. Haigestumus kasvas kõige rohkem koolilaste seas (96,3 protsenti), kuid kasv oli märgatav ka vanemaealise elanikkonna hulgas vanuses 65 ja enam ning tööealiste seas.
Eelmisel nädalal kahekordistus laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv. Laboratoorse kinnituse said 49 gripiviirust, neist 47 olid A- ja kaks B-gripiviirust. Alatüüpeeriti 32 A-gripiviirust, kõigi alatüüp oli H3N2.
Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas kuni 42 protsenti. Umbes 58 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, kuid hetkel domineerib A-gripiviirus.