Tähelepanu vajab igas eas lapse tervis

Perearst Le Vallikivi sõnul käivad nooremad kui kaheaastased lapsed usinalt arsti vastuvõtul, hiljem aga ei pööra vanemad lapse tervise kontrollimisele kuigi suurt tähelepanu. Pildil vaktsineerib Vallikivi kolmekuust Jan-Sebastian Õnnepalu. Foto: Mihkel Maripuu

Perearstid muretsevad, et suur osa kolme- kuni kuueaastastest väikelastest ei jõua korralisse tervisekontrolli, lapse tervisemure avastatakse paha­tihti alles koolieelsel läbivaatusel.

Tallinna Linnamõisa perearstikeskuse perearsti Eret Jaansoni sõnul ei tule lapsevanemad sageli selle pealegi, et tervet, vanemat kui kolmeaastast last peaks arsti juurde tooma. Jaansoni kogemus näitab, et kuni teise eluaastani käiakse lastega kohusetundlikult arsti

juures.

«Vanemad teavad küll, et last tuleb vaktsineerida, sest nii näeb ette riiklik vaktsineerimiskava,» räägib Jaanson. Kaheaastaselt on lapsed enamasti veel ka kodus ning lapsevanemal on rohkem aega mõelda lapse arengu ja tema tervise peale.

Hinnang lapse arengule

Alates lapse kolmandast eluaastast vanemate huvi aga raugeb ning arsti juurde profülaktilisele läbivaatusele jõuab üha vähem lapsi.

Sama suunda kinnitas ka juba 2005. aastal riigikontrolli tehtud laste tervishoiukorralduse audit. Selgus, et kuni lapse esimese eluaastani käivad vanemad temaga regulaarselt perearsti juures kontrollis, kuid sealt edasi vanemate huvi lapse tervise vastu väheneb ning oluliselt vähem jõuab arstide juurde  kolme- kuni kuueaastaseid.

Ka Tallinnas tegutseva Siiri Lüdimoisi perearstikeskuse perearst Le Vallikivi kinnitab, et koolieelikud ei satu perearsti vastuvõtule nii sageli kui peaks. «Tegelikult on käimine ikka väga nigel,» tõdeb Vallikivi.

Vallikivi sõnul näeks hea tava ette, et laps käib igal aastal perearsti juures kaalumas ja mõõtmas ning sama visiidi käigus saab arst ka väikelapse eakohase arengu põhjalikult üle kontrollida.

«Autoga tuleb küll käia tehnoülevaatuses ning kui ei käi, teeb inspektor trahvi. Aga kui last kontrolli ei too, siis keegi trahvi ju ei tee,» avaldab Vallikivi imestust.

Tema sõnul teevad muret ka need lapsed, kes ilmuvad vastuvõtule alles vahetult enne kooliminekut koolikaarti vormistama. «Hüppavad uksest sisse, aga mina ei ole neid kunagi näinudki,» toob Vallikivi näite.

Sellise lapse tervisliku seisundi kohta puuduvad perearstikeskuses igasugused andmed, nad justkui ei olekski kunagi arsti juures käinud.

«Sageli on nad seni käinud kuskil eraarsti juures ja nende laste kohta puudubki eelnev dokumentatsioon; selline olukord ei meeldi mulle sugugi,» nendib Vallikivi.

Igal perearstikeskusel on terve lapse profülaktiliseks läbivaatuseks eraldi ajad. Seetõttu ei pea terved lapsed viiruste levimise ajal nakatumist pelgama. «Minul on tervete laste jaoks mõeldud kaks hommikupoolikut nädalas ja ühele lapsele olen sellest ajast planeerinud pool tundi,» räägib Eret Jaanson.

Muresid saab ennetada

Lapse jälgimiseks on perearstidel digitaalne juhend, mille koostasid Eesti Perearstide Selts ning Eesti Lastearstide Selts. Juhend aitab perearstil vajalikele asjadele tähelepanu pöörata. «Lapsevanem ei oskagi neid ise tähele panna,» nendib Jaanson.

Muu hulgas jälgitakse lapse kaalu ja pikkust, õpetatakse õnnetustest hoiduma, kontrollitakse häälikuseadmisoskust, võimalikke kõnearenguhäireid ning vaimset tasakaalu.

Kolmeaastased suunatakse tervisekontrolli käigus silma- ja hambaarsti juurde. Ka kontrollitakse poisslaste munandeid.

«Hiljuti avastasin tervisekontrolli käigus ühe viieaastase lapse, kellel oli munanditega probleeme,» räägib Jaanson. Ema oli arsti juures käinud vaid siis, kui last kimbutasid viirused, ning tervet last nägi Jaanson viimati kaheaastasena.

Jaansoni sõnul napib kiirel viirusteperioodil aega, et ennetuslikku laadi probleemidega süvitsi tegeleda. Eriti oluline on aga näiteks silmahaiguste õigeaegne avastamine, sest siis saab last veel ravida.

«Avastasin vahetult enne kooliminekut endagi lapse puhul, et ta näeb ainult 30 protsenti.» Samal, 1996. aastal sündinud lastest leidis silmaarst nägemishäireid kolmel, neid kõiki saanuks õigeaegse diagnoosi korral aidata.

«Olen vanematele rõhutanud, et tahaksin lapse igal sünnipäeval näha ka tervet last,» ütleb Jaanson.