/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2009/01/07/114172t1h241d.jpg)
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas eile, et solaariumid kuuluvad kõrgeimasse kantserogeensesse riskigruppi ning kiirgavad kolm korda enam kahjulikke UV-kiiri kui kümme aastat tagasi, kuid nahaarst ei soovita kellelgi end ka päikese käes spetsiaalselt «praadida».
«Mida rohkem elu jooksul inimene on päikesekiirgust saanud, seda suurema tõenäosusega võib siis hilisemas elus tekkida nahakasvaja või melanoom,» rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla nahahaiguste osakonna vanemarst Kadi Kerner Tarbija24.ee'le. Ohtu suurendab omakorda päikesepõletus.
Et eestimaalased käivad viimastel aastatel üha rohkem soojal maal aktiivse päikese käes puhkamas ning kasutavad palju ka solaariumit, on nahavähki haigestumine Kerneri sõnul meilgi kasvanud.
Kõige enam ohustab nahavähk heledanahalisi ja -juukselisi ning siniste silmadega inimesi, kel on sageli ka palju pigmendilaike. «Neile ei saa kindlasti soovitada, et nad päikest võtaksid,» ütles Kerner.
Tumedama nahaga ja tumeda peaga inimesed, kes päikese käes kergesti pruunistuvad ega kipu ära põlema, on aga tema sõnul vähem ohustatud.
Lisaks nahatüübile loeb Kerneri sõnul ka eelsoodumus: «Kellel on suguvõsas kellelgi hästi palju pigmendilaike või on diagnoositud nahakasvaja või nahavähk, need on kindlasti rohkem ohustatud.»
Päevituskreemide kaitsev toime on aga pigem müüt. Kerner märkis, et kreemid kaitsevad küll päikesepõletuse eest, kuid ei vähenda nahavähki haigestumise ohtu. «Tänapäeval on ju leitud, et need keemilised päikesekaitsevahendid päikesega koos võivad isegi reageerida ja põhjustavad ise kantserogeensete ainete teket,» lisas arst.
Kui valida kahest halvast parim, tasuks solaariumile tema sõnul siiski eelistada naturaalset päikest, sest solaariumilampide kiirgus on palju tugevam. Lisaks soovitavad arstid vältida kõige aktiivsemat keskpäevapäikest ning kaitsta nahka riietega.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog Marianne Niin ütles eile Postimehele, et melanoom ehk kõige raskem nahavähi tüüp võib lõppeda surmaga - 150 vähihaigest saab terveks 70 protsenti.