Apteekrid tahavad digiretseptile üleminekut edasi lükata

Pooled kõigist retseptidest koostatakse digitaalselt. Foto: Liis Treimann

Apteekrid tegid täna riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku lükata digiretseptile üleminek kuu aja võrra ehk 1. veebruarini edasi. Samuti soovivad apteekrid veebruaris-märtsis üleminekuaega, mil paralleelselt oleks kasutusel nii digi- kui paberretsept.

Eesti Apteekrite Liidule (EAL) ja Eesti Apteekide Ühendusele (EAÜ) teeb nimelt muret, et ilma üleminekuperioodita võivad patsiendid ravimist ilma jääda.

Kuigi sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles kinnitas Tarbija24.ee'le, et ka uuest aastast saab varem väljastatud ja kehtiva paberretsepti alusel rohud apteegist kätte ning samuti saavad perearstid näiteks koduvisiidil jätkuvalt paberretsepte välja kirjutada, peitub
probleem milleski muus.

Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esinaise Kai Kimmeli sõnul pole tänaseks, mil digiretsepti tähtajani 1.jaanuar 2010 on jäänud vaid 15 tööpäeva, retseptikeskus ikka valmis. Osasid ravimeid ei ole Kimmeli sõnul võimalik selle kaudu väljastada, mis tähendab, et kui täna kehtiks digiretsept ja vana retseptide sisestamise süsteem ei oleks enam apteekides kasutusel, jääks inimene ravimist ilma.

Kimmeli sõnul on projekti juhtivale haigekassale korduvalt esitatud retseptikeskuses esinevate vigade kirjeldusi, kuid viimase kuu ajaga pole midagi tehtud.

EAÜ juhatuse liikme Kadri Tammepuu sõnul kardavad apteekrid ka seda, et uue süsteemi vead võivad ilmneda alles siis, kui see on juba massiliselt kasutuses, ning ilma üleminekuperioodita, mil uue retseptikeskuse kõrval oleks kasutuses ka praegune tehniline lahendus, võib ette tulla suuri probleeme.

Tammepuu selgitas, et paberretsept jääb küll erandolukordades kasutusele ka edaspidi, kuid neid ei hakata apteegis enam sisestama vanasse süsteemi, vaid ikka uude digitaalsesse retseptikeskusesse. Kuid selliseid retsepte, mida kirjutatakse välja näiteks koduvisiidil, on hinnanguliselt vaid 3 või 5 protsenti ning nende sisestamisega saab Tammepuu sõnul hakkama.

Kui aga peaks tekkima suurem probleem retseptikeskuse kasutuselevõtul - kuna selle läbilaksmisvõimet ei ole testitud ning kokku kirjutavad arstid välja umbes 600 000 retsepti kuus - annaks üleminekuperiood võimaluse vana süsteemi juurde ajutiselt tagasi minna.

«Üleminekuperioodi on vaja turvakanali jätmiseks. Kui midagi juhtub, siis on võimalik kohe seda kõike tagasi keerata,» märkis Tammepuu.

«Lisaks ei ole tuhandetele kasutajatele jäetud aega täielikult toimiva retseptikeskuse katsetamiseks. Minimaalne vajalik aeg selleks on üks kuu, mistõttu 1. jaanuarist alustada on ilmselgelt liiga ohtlik,» põhjendas Kai Kimmel ettepanekut digiretseptile üleminek edasi lükata.

Kadri Tammepuu ütles, et kui retseptikeskuses saaksid aasta lõpuks vead parandatud, on apteekrid valmis projektiga alustama alates 1. veebruarist ning seda kahekuulise üleminekuajaga, mil oleks kasutusel nii digitaalne retseptikeskus kui ka seni kasutusel olev süsteem paberretseptide sisestamiseks.

Tammepuu lisas, et takistuseks on seegi, et elanikkond ei ole veel digiretseptiga seonduvate muudatustega piisavalt kursis ning rahva informeerimiseks peab tegema laialdast teavitustööd.

Tammepuu toonitas, et rahva seas on digiretsepti osas suur segadus ning näiteks soovitakse juba praegu paberretseptita oma ravimeid saada, arvatakse, et tulevikus ei pea enam retsepti saamiseks arsti juurde minema, apteekidesse ei ole siiani jõudnud selgitavaid infovoldikuid jpm.