/nginx/o/2008/11/15/93972t1h0445.jpg)
Eesti paistab maailmas silma ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi haigestumise kõrgete näitajate poolest. Värske uuring leidis, et tihti on selle haiguse taustaks varasem tuberkuloosiravi, kodutus, alkoholi kuritarvitamine ja HIV-nakkus.
Kes haigestub ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi?
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
11. märts 2010, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2008. aasta Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) raporti kohaselt oli Eesti ravile raskesti alluva tuberkuloosi esinemise poolest Euroopa Liidu tippriik, edestades Lätit ja Leedut. Samas on tuberkuloosijuhtude üldarv 2000. aastast pidevalt langenud, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal
.
Ravimid ei mõju
Multiravimresistentse (MDR) tuberkuloosi puhul on tuberkuloosi tekitav bakter Mycobacterium tuberculosis resistentne kahele põhilisele tuberkuloosiravis kasutatavale antibiootikumile: isoniasiidile ja rifampitsiinile.
Selliste haigete tuberkuloosiravi ei kesta mitte kuus kuud, vaid vähemalt poolteist kuni kaks aastat ning haige paranemislootused on märgatavalt viletsamad.
Lisaks esineb ravile veelgi raskemini alluvat tuberkuloosi (XDR-TB), kus lisaks esimese rea antibiootikumidele ei suuda haigustekitajaga toime tulla ka vähemalt kaks teise rea antibiootikumi.
2005. aastal moodustasid MDR tuberkuloosijuhud Eestis ligi 10 protsenti kõigist diagnoositud uutest juhtudest ning varem juba ravitud tuberkuloosihaigete uuesti haigestumisel oli multiresistentse haigustekitajaga tegu ligi kolmandikul juhtudel. Multiravimresistentsetest juhtudest tervelt viiendiku puhul oli haigustekitaja XDR.
Ravi katkestamine on ohtlik
«Veel 1990ndatel polnud meil tuberkuloosiravimite kasutamine kontrollitud ja üle Eesti ei kasutanud arstid samu standardeid. Seega võis inimene jätta mõned ravimid apteegist välja ostmata ning tuberkuloositekitaja kohanesid teatud antibiootikumidega ning nendel ravimitel ei olnud enam edaspidi haigustekitajale mõju,» rääkis Tartu Ülikooli kopsukliiniku arst Kai Kliiman.
Kai Kliiman vaatles äsja Tartu Ülikoolis doktorikraadi saamiseks kaitstud uurimuses kõiki Eestis aastail 2003 kuni 2005 kopsutuberkuloosi diagnoosi saanud patsiente ning püüdis leida riskitegureid, mis käivad koos ravile raskesti alluvate tuberkuloosivormidega.
Kokku osales uuringus 1163 inimest. Ligi kolm neljandikku haigetest olid mehed, 8 protsenti olid kodutud, 40 protsenti töötud ja iga viies haige oli viibinud kinnipidamisasutuses. Alkoholi kuritarvitajaid oli haigete seas 40 protsenti. 4,7 protsenti haigetest olid HIV-positiivsed.
Miks on riskirühmas noored naised?
Üheks kindlaks ravile äärmiselt raskesti alluva tuberkuloosi riskiteguriks oli varasem tuberkuloosiravi, samuti HIV-positiivsus, kodutus ja alkoholi kuritarvitamine.
Kliimani uuringust tuli välja huvitav paradoks. Kui naisi on tuberkuloosi haigestunute seas suhteliselt vähe, siis kõige nooremas vanuserühmas, alla 25 -aastaste seas, oli naisi rohkem kui mehi. Samuti oli selles rühmas riskiteguriks sünnikoht väljaspool Eestit.
«Seda tulemust on raske seletada, siit tuleks edasi minna ja vaadelda näiteks, kas need haigestunud naised olid sünnitanud, sest rasedus nõrgestab naise immuunsüsteemi ja tuberkuloos lööb välja just nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel,» ütles Kliiman.
Tänapäeval ei müüda tuberkuloosiravimeid Kliimani sõnul enam apteegis, vaid haige peab ravimite saamiseks igapäevaselt arsti juurde kohale minema. Tuberkuloositekitajat kannab oma organismis umbes kolmandik inimestest, kuid neist haigestub elu jooksul suhteliselt väike osa: 5-10 protsenti.