Lõuna-Eestis kulges pandeemilise gripi kõrgperiood tagasihoidlikumalt kui Põhja-Eestis, kus elanikke on rohkem ning haiglaravi vajanud lapsi oli kordades enam, selgus Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku assistendi Eda Tamme ettekandest Eesti Arstide Päevadel.
Gripi kõrgperiood oli Põhja- ja Lõuna-Eestis erinev
Pandeemilisse grippi haigestumise kõrgperioodil novembrist detsembrini vajas Tallinna Lastehaiglas haiglaravi 206 gripidiagnoosiga last, suurem osa neist olid alla 2 aasta vanused, kirjutab meditsiiniuudiste portaal
Tüsistusena diagnoositi 20 lapsel kõrva- ja 20 lapsel kopsupõletik. 14 last vajasid intensiivravi ning kaks last suri.
Lõuna-Eestist hospitaliseeriti samal perioodil 24 last. Tartus oli erinevalt Tallinnast valdav enamik gripidiagnoosiga lastest vanuses 4-16 aastat. Intensiivravi vajas üks kahekuune imik.
Eda Tamme sõnul ei tulnud Kliinikumis erinevalt Tallinna Lastehaiglast valvesse panna rohkem arste ega avada täiendavaid voodikohti.
Nii sesoonse kui pandeemilise gripi korral haigestuvad kõige sagedamini lapsed, sest neil puudub eelnev kokkupuude gripiviirusega ja immuunsus.
Vivika Adamson TÜ kliinikumist tõi oma ettekandes välja, et novembrist 2009 kuni märtsini 2010 vajas Eestis terviseameti andmetel intensiivravi 149 gripi diagnoosiga patsienti, neist 125 kuni 16-aastast last ja 24 täiskasvanut.