/nginx/o/2010/06/08/383036t1hb0e5.jpg)
Prantsuse teadlased kinnitavad, et koerad suudavad inimese uriini haistes ära tunda eesnäärmevähile iseloomulikud sümptomid.
Koer suudab avastada eesnäärmevähki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pariisis Teno haiglas läbiviidud uuringus pandi koer nuusutama eesnäärmevähki põdevate ja tervete meeste uriiniproove - nii määrati vähijuhtumid täpsemini, kui selle vähiliigi diagnoosimiseks üldiselt kasutatava PSA-vereanalüüsiga.
Uuringut juhtinud Jean-Nicolas Cornu õpetas koos kolleegidega ühe terava haistmisega belgia lambakoera eristama eesnäärmevähki põdevate patsientide uriiniproove tervete meeste omadest. Katses pidi koer suutma eristada viiest tema ette asetatud uriiniproovist ühe vähihaige mehe proovi.
Uurijad tegid koeraga kokku 66 testi ning koer tegi õige valiku 63 korral. Kolmel korral pidas koer terve mehe uriiniproovi haigestunud mehe omaks, kuid kordagi ei eksinud ta vähihaigete uriiniproovide eristamisel. Nii õnnestus koeral õigesti määrata kõik eesnäärmevähki põdevate meeste uriiniproovid. Sellist õnnestumisprotsenti võib uurijate sõnul pidada suurepäraseks.
Uurijate ees seisab nüüd ülesanne selgitada välja see kemikaal, mida koer eesnäärmevähki põdevate patsientide uriinis eristas. Teadlased usuvad, et vähirakud eritavad uriini spetsiifilise lõhnaga molekule.
2006. aastal saavutati USAs Amershami haiglas märkimisväärseid tulemusi koertega, keda õpetati haistma patsientide uriinist põievähki. Vähile spetsiifilise lõhna eristamiseks õpetati koeri vahet tegema lõhnadel, mis kaasnevad nakkuse, põletiku või verega. Seejärel õpetati koertele, kuidas eristada vähki põdevate patsientide uriini nende patsientide omast, kellel on muud põieprobleemid.
Tulemused olid märkimisväärsed: 40 protsendil juhtudest valisid koerad seitsmest nende ette asetatud uriinitassist põievähki põdeva patsiendi uriiniga täidetud nõu. Juhuvaliku puhul suudavad treenimata koerad langetada õige otsuse 14 protsendil juhtudest.
Lisaks eesnäärme- ja põievähile treenitakse koeri ka nahavähi varajaseks avastamiseks. Nuusutades kas uriini, hingeõhku või nahka, võivad koerad jõuda jälile ka mitmele teisele haigusele.