Perearstide seltsi juhatuse liikme Le Vallikivi sõnul pole esmatasandi tervisekeskusi puudutavas määruses perearstide arvamusega eriti arvestatud ning riiklik vaade on olnud suutlikkus-, mitte vajaduspõhine.
Perearst: tervisekeskuste puhul pole meie arvamusega arvestatud
23. jaanuar 2015, 11:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vallikivi ütles meditsiiniuudiste portaalile med24.ee antud intervjuus, et perearstide kaasamine on olnud algusest peale suur loosung seinal, samas kui tegelikkuses on nende ettepanekuid ja ekspertarvamust arvesse võetud vaid väga selektiivselt.
«Praegu ei ole arvestatud, missugused on olnud esmatasandi arengusuunad viimase 20 aasta jooksul ega milline on personali ressurss nii arstlikul kui õenduslikul tasandil nii perearstiabis kui eriarstiabis. Ei ole arvestatud õigusruumiga, peremeditsiini arengukavaga ega esmatasandi arengukavaga, rahastamismudelitega. Ei ole ka arvestatud ettepanekutega, mida perearstide selts on erinevates töögruppides esitanud. Ehk siis suurepärane näide näilisest kaasamisest: kui perearstid on istunud koosolekutel, siis see tähendab, et nad ongi kaasatud, isegi siis, kui nende seisukohad on risti vastupidised sellele, mis hiljem eelnõusse kirjutatakse,» märkis ta.
Samuti ütles Vallikivi, et riiklik vaade on olnud suutlikkuspõhine, mitte vajaduspõhine. «Kellel on võimekus tervisekeskus teha, see tehku, aga kus vajadusest hoolimata see võimekus puudub, jääbki tegemata ja riigil on sellest ükskõik. Perearstide selts on oma vajadused ja ootused riigile sõnastanud, öeldes, et me ei vaja kala, vaid õnge ehk toetust ja abi selles, milles meil puudub võimekus. Näiteks projektijuhtimises, administreerimises ja kinnisvara halduses, mida enamik perearste ei oska piisavalt hästi teha, milleks neil pole aega, ettevalmistust ega tahtmist,» selgitas ta.
Perearsti hinnangul on riik asunud mugavuspositsioonile – haiglad teevad ära, sest nemad suudavad ja kui perearstid ei tee, siis jääbki tegemata.
«See on hoolimatu suhtumine ja vastutusest kõrvalepõiklemine. Mina ootaks hoolivamat suhtumist ja abipakkumist nendele, kes ise hakkama ei saa, selle asemel, et esmatasandi teenus haiglatele sokutada, kuulutades abikõlbulikuks esmatasandiga absoluutselt mitteseostuvaid teenusi, näiteks ambulatoorne eriarstiabi ja selle osutamiseks vajalikud hoonesse püsivalt paigaldatavad seadmed (näiteks röntgen ja MRT), samuti sotsiaalteenused.»