Õdede liidu hinnangul on õenduse areng viimastel aastatel toonud abi patsientidele lähemale ja pereõdede õiguste täiendav suurendamine aitaks vähendada arstide koormust ning parandada hooldusravi korraldust.
Õdede liit: pereõdede õigusi tuleks suurendada
6. veebruar 2015, 11:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õe roll on tänapäeval iseseisvam kui varem, sisaldades lisaks raviprotseduuridele patsiendi ja tema pereliikmete nõustamist ja abistamist. Eesti õdede kvalifikatsioon on kõrgem kui aastakümneid tagasi. Riigikontrolliga tuleb nõustuda selles, et nõudlus iseseisvate õendusteenuse järele on kõrge, samas on Eestis õdesid puudu ning õendus- ja hooldusabi kasutamine pole piisavalt täpselt reguleeritud,» ütles Õdede liidu president Ester Öpik.
Praegu saab iseseisvale statsionaarsele õendusabiteenusele inimest suunata vaid arst, kuid Öpiku hinnangul on ka pereõde pädev hindama inimese abi vajadust.
«Kuna antud teenuse puhul on tegemist õendusabiga, siis on pereõde kompetentne hindama, millist õendus- või hooldusteenust inimene vajab. Pereõde on tervishoiu esmatasandil abi osutav spetsialist ja patsiendile kõige lähemal. Seepärast on oluline, et tal oleks oma pädevusest tulenevalt õigus hinnata inimese abi vajadust ning ta edasi suunata. Kui pereõel oleks õigus suunata patsienti nii iseseisvale statsionaarsele õendusabiteenusele kui ka koduõendusteenusele, siis väheneks arstide koormus. Samuti saaks pereõde soovitada hoolekandeteenust neile, kelle terviseseisund tervishoiuteenust ei vaja,» selgitas Öpik.
Õdede liit on teinud ettepanekuid riikliku koolitustellimuse suurendamiseks, et õdede põuda leevendada. Eestis on praegu täitmata ligi tuhat õe ametikohta. Arvestades elanikkonna ja õdede optimaalset suhtarvu, on puudu neli tuhat õde.
Üleeile avaldatud riigikontrolli auditi kohaselt on õendusabi areng jäänud toppama, ühe põhjusena toob riigikontroll välja, et õendusabi rahastab haigekassa, sotsiaalhoolekandeteenuseid aga kohalik omavalitsus. Riigikontroll on teinud ettepaneku süsteemid ühendada ning peab vajalikuks ühtseid hindamiskriteeriume, mis aitavad leida inimesele kõige sobivamat õendus- või hoolekandeteenust.