Toimeainepõhine retsept annab patsiendile valikuvabaduse

Proviidor Liis kruus julgustab valima soodsaimat ravimit. Foto: Sander Ilvest

Toimeainepõhine retsept jätab lõpliku valiku ravimi üle patsiendile. See, kuidas ja mida valida, sõltub paljudest asjadest.

Toimeainepõhine retsept tähendab, et retseptil on kirjas toimeaine, mitte ravimi kaubanduslik nimetus. Möödunud aastal väljastati selliste retseptide alusel 86 protsenti kõikidest ravimitest.

Erinevalt konkreetsele ravimile kirjutatud ehk pakendipõhisest retseptist saab toimeainepõhise retseptiga valida erinevate hindadega variantide vahel. Suur roll ravimivalikul on apteekril, kes tutvustab patsiendile võimalusi, kusjuures tal on kohustus alati viia inimene kurssi ka kõige soodsamate variantidega. Lõplik valik jääb siiski patsiendile endale.

Lõplik valik sõltub mitmetest teguritest

Harjumuse jõud on aga suur. «Hästi suur mõju on sellel, mida klient on varem kasutanud. Kui patsient on eelneva ravimiga harjunud, siis väga suure tõenäosusega jääbki ta seda ravimit kasutama,» ütles Viru Keskuse Apotheka apteegi proviisor Liis Kruus.

Kruusi kogemuse kohaselt on teine oluline tegur, mille järgi ravimit valitakse, hind. Tihti on hinnavahe mõõdetav eurosentides, kuid on ka ravimeid, mille puhul ulatub hinnaerinevus 20-30 euroni.

Vahel annab inimesele lisasuuniseid ka arst. «Kindlasti on erinevaid haiguseid, seisundeid või tüsistusi, kus arst annab oma soovituse, et patsient  kasutaks ühe või teise tootja konkreetset ravimit,» rääkis Kruus. Eelkõige puudutab see meeleolu- ja epilepsiaravimeid, samuti ravimeid, millel on väga kitsas terapeutiline vahemik.

 Lisaks toimeainele on igas ravimis ka abiained, mis erinevate tootjate ravimites võivad erineda. Kui toimeaine ravib või leevendab haigust, siis abiained on ravimis vajalikud selleks, et toimeaine oleks manustatav soovitud kujul (nt tabletina, salvina, aerosoolina). Abiained parandavad ka ravimi maitset ja väljanägemist. «Need ei peaks mõjutama ravimi toimet,» kinnitas apteeker. Samas võib inimestel esineda talumatust mõne abiaine suhtes – näiteks on tihti abiaineks laktoos. Laktoositalumatus on tänapäeval aga üsna levinud. Sellistel juhtudel tuleks pidada nõu oma arsti ja apteekriga, et leida endale sobilik lahendus.

Üsna tihti küsivad patsiendid apteekrilt, millist ravimit eelistada. «Ei ole mina ega ole ükski teine apteeker proovinud kõiki ravimeid,» ütles Kruus. Sel juhul selgitab ta patsiendile ravimi omadusi (kuidas ravim haigust leevendab/ravib) ning kinnitab üle, et kõik ravimid on kvaliteetsed ja võib julgelt kasutada kõige soodsamat ravimit. Haigekassa poolt makstavat ravimite soodustust arvestatakse ühe ravimigrupi puhul alati ühesugusest piirhinnast. Riiklik piirhind kehtestatakse turul olevate soodsamate pakendite järgi. Nii juhtubki, et kallima jaehinnaga pakendite puhul suureneb patsiendi enda poolt makstav summa.

Mõned inimesed tahavad eeltöö ära teha juba enne apteeki tulekut – patsient leiab endale välja kirjutatud retseptid Riigiportaalist eesti.ee. Ravimite otsinguteks sobib Ravimiameti kodulehekülg ja apteegikettide koduleheküljed (raviminfo.ee ja apteegiinfo.ee).

Kruus soovitas siiski ravimeid puudutavaid küsimusi arutada ka apteekriga: «Oleme saanud vastava väljaõppe, tunneme kõiki Eestis müüdavaid ravimeid ja võtame vajadusel ka raviarstiga ühendust.»

Samaväärne ravitoime ja ohutus

Tihti kipuvad inimesed arvama, et originaalravim on millegi poolest koopiaravimist parem. Seda näitab ka müügistatistika – kogu müüdud pakendite arvust olid läinud aastal koopiaravimid 36,2 protsenti. See paigutab meid Euroopa mõistes keskmike hulka. «Näiteks Suurbritannias moodustavad geneerilised ravimid 81 protsenti ja Itaalias 18 protsenti ravimituru mahust,» märkis Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk.

Originaal- ja geneerilise ravimi vahe on selles, et kui originaalravimi tootja tuleb oma uue molekuliga turule, siis saab ta kuueks kuni kahekümneks aastaks patendi. Selle ajaga saab ravimifirma teenida tasa kulud, mis on ravimi välja töötamise peale läinud. «Alles pärast seda võivad tulla turule teised sama toimeainega, täpselt sama suures toimeaine kontsentratsioonis ja samas ravimvormis ravimpreparaadid,» kirjeldas Kruus. 

Kruusi kinnitusel on geneerilised ravimid originaalravimitega ravitoimelt ja ohutuselt samaväärsed. «Nad on täpselt sama kvaliteetsed ja nad vastavad kõikidele samadele kvaliteedinõuetele,» ütles apteeker. «Ükski ravimpreparaat ei saa turule tulla ilma katsetusteta,» rõhutas apteeker. Ravimiameti müügiloa saavad ravimid, millega on läbi viidud vajalikul määral teaduslikke uuringuid. Geneeriliste ravimite kasutamise eesmärk on tagada vajalike ravimite kättesaadavus jõukohase hinnaga.