:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/01/14/4872667t1h3f6b.jpg)
Ühel tilgub nina, teisel valutab kurk, kolmandat vaevab väsimus. Kas külma ja pimeda põhjamaa elanikud peaksid kõik toidulisandeid neelama, et terve püsida? Vaated on vastandlikud.
Talveaeg ja toidulisandid – mida süüa, mida mitte?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidulisanditööstus – see on kiirustava nüüdisaja nähtus, kus pikaajaliselt kujunenud probleemidele otsitakse kiireid lahendusi. Inimesed on kärsitud, kui efekt kohe kärts-mürts ei saabu, jäetakse rohi sinnapaika ja otsitakse midagi kangemat. Ideaalis aga peaks täisväärtuslik, värske, puhas ja mitmekesine toit andma meie kehale kõik, mida see terve püsimiseks vajab. Kuid enamik meist toitub üsna juhuslikult ja üht-teist olulist võib vajaka jääda.
/nginx/o/2016/01/14/4872669t1h604c.jpg)
Vähe toitu, palju lisandeid
Üks tänapäeva kummalisemaid toitumisepideemiaid levib saledusesõltlaste hulgas, kes kardavad päris toitu, kuid neelavad meelsasti toidulisandeid. Lühiajaliselt võib soovitud tulemus saabuda, oled kõhn ja pealtnäha funktsioneerid igati normaalselt. Pikas perspektiivis aga keha kulub, ainevahetus on rikutud ja tervis kaob päris kindlasti käest, kellel varem, kellel hiljem.
Miks mitte muuta meie kliima tervist räsivad eripärad mõne toidulisandi abil leebemaks?
Terve talupojamõistus
Teine äärmus on kõigi lisandite resoluutne vältimine. Olgem ausad, meie esiemad-isad ei murdnud tõesti pead selle üle, millist pilli põske panna. Elu oli märksa proosalisem – hea, kui üldse midagi lauale said. Samas oli tollal inimeste keskmine eluiga märgatavalt lühem, vananeti rutem ja iga gripilaine murdis terve küla. Nii et miks mitte tänapäeva progressist kasu lõigata ja veelgi pikemalt terve, ilus ja rõõmus püsida? Miks mitte muuta meie kliima tervist räsivad eripärad mõne toidulisandi abil leebemaks?
/nginx/o/2016/01/14/4872671t1hbe55.jpg)
Mõõdukus, mõistlikkus ja teadlikkus
Kui tunned, et energiat napib, võiks enne tabletikuuriga alustamist üle vaadata, kas tervise alustalad on ikka korras. Hea enesetunde eeldus on toit, piisav arv unetunde, oskus stressiga toime tulla ja regulaarne liikumine. Need on kui laua neil jalga! Jätad ühe unarusse, hakkab kogu elu logisema.
Kui tavalisele toidulauale turgutavat lisa otsida, tasub eeskätt pilk pöörata looduslike preparaatide poole ja lähtuda sellest, mida vaja saavutada. Talvisel ajal kimbutab pea kõiki külmetus ja vitamiinipuudus. Soojendavalt mõjuvad vanad head ingver ja tšilli. Vitamiine on üle talve hoitud puuviljas-juurviljas vähe, nende lisaksvõtmine hea mõte, unustada ei tasu ka elutähtsaid mineraalaineid. Immuunsust turgutavad astelpaju, punane päevakübar, greibiseemneõli, probiootikumid, sibul, küüslauk, aaloe ja mesi. Erinevaid imerohte aga, mille koostises on kohese hea enesetunde saavutamiseks stimuleerivad ained, võiks kasutada vaid lühikest aega või üldse mitte. Samuti tasub skeptiline olla kõige suhtes, mille koostis ja päritolu on teadmata. Mida kaugemale looduslikust ainest minna, seda raskem on kehal kasulikku ainet ära tunda ning omastada. Toidulisandite valik on segadusseajavalt rikkalik, keha vajadused samas üsna lihtsad. Kui tahad end harida, siis Tervise Arengu Instituudi leheküljel toitumine.ee on olemas kogu vajalik teave ja vitamiinide soovituslikud päevanormid. Mida iganes otsustad lisaks süüa, ära ületa pakendil toodud soovituslikke koguseid.
Mida arvavad asjatundjad?
Ivika Holm (farmatseut): Toidulisanditesse suhtun, nagu nende nimetuski viitab – toidu lisana. Mitmekülgses toidus on olemas meile vajalikud vitamiinid, mineraalid, mikroelemendid ja palju muudki tasakaalustatult ja parimalt omastataval moel. Siiski võib tekkida olukordi, kus purk kompleksvitamiine on asendamatu – peale haiguseid, pingelisematel perioodidel ja väsimuse korral. Soovitan vitamiine ja teisi toidulisandeid tarbida mõõdukalt 1-2kuuste kuuridena. Pikaajaline üleannustamine on organismile koormav ja võib olla kahjulik. Erandiks on D-vitamiin, mida võib julgelt võtta sügisest kevadeni. Toidulisandeid on tänapäeval palju ja mitte nende kõigi toime pole teaduslikult tõestatud. Siiski võib paljudest abi saada – viiruste ajal on omal kohal immuunsust toetavad taimed, nagu greibiseemnete ekstrakt, punane päevakübar ja küüslauk.
Merike Kuuskoja (Mahemarketi kaupluse juhataja): Loomulikult on kõige tähtsam oma toidulaud üle vaadata – toit peab olema täisväärtuslik, võimalikult vaba ebavajalikest lisaainetest. Ent samas võivad kvaliteetsed, looduslikud, taimsed toidulisandid aidata kriisipunktist kiiremini üle saada. Eriti kui nende koostisained on kombineeritud niimoodi, et nad tähtsate ja kehale vajalike ainete imendumist toetavad. Looduslikke toidulisandeid on kehal lihtsam omastada. Ei ole vaja tervet arstikapitäit tablette sisse süüa, aga vajalikku D-vitamiini kogust on talvel väga raske meie kliimavööndis ainult päikesest saada ja B12 puudust esineb ka neil, kes liha söövad. Just need kaks vitamiini, õigemini nende puudujääk, on tihti talveväsimuse põhjustajad, mis muudab meid ka haigustele vastuvõtlikumaks.
Viktor Eksi (toitumisnõustaja ja treener): Tegelikult võiks alustuseks teha vereanalüüsi. Niimoodi huupi ei tohiks keegi midagi soovitama hakata ja kes nii teeb, on arvatavasti isiklike ärihuvide peal väljas. Kuidas end pikas perspektiivis tunneme, selle määrab igapäevane tervislik toitumine, mitte toidulisandid. Kui mõelda treeniva inimese vajaduste peale, siis oleks mõistlik hoida toidulaud võimalikult mitmekesine. See tähendab värske puu- ja köögivilja igapäevast ning asendamatute rasvhapete regulaarset tarbimist. Tablettide tootmise, turunduse ja müügi taga seisab terve tööstus, kellel ei ole hädasolija muredega suurt pistmist. Tasub olla pigem ettevaatlik. Konkreetsed soovitused saab anda vaid kliinilise verepildi põhjal, mis näitab, mida organismil üldse vaja on, mida mitte.