Iga üheteistkümnes patsient jätab arsti vastuvõtule tulemata

Magdaleena haigla polikliinik. Foto: Liis Treimann / Postimees

Eriarsti vastuvõtule saamiseks tuleb tihtipeale oodata paar kuud ja järjekordi pikendavad veelgi patsiendid, kes kokku lepitud ajal vastuvõtule ei ilmu. Selliseid patsiente on olenevalt haiglast umbes 7-12 protsenti.

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) turundusosakonna juhataja Svea Talving rääkis Postimees.ee’le, et ITKs ei tule kokkulepitud ajal arsti vastuvõtule sõltuvalt erialast 8-12 protsenti patsientidest. «Meie jaoks on pigem probleemiks asjaolu, et need inimesed ei teavita meid sellest, et nad vastuvõtule ei tule. Kui patsient annab teada, et ta vastuvõtule ei saa tulla, siis meil on võimalik pakkuda aega teisele patsiendile,» selgitas ta. Talving märkis, et olukorra leevendamiseks on haigla juba paar aastat kasutanud sms-teenust ja e-kirja vastuvõtuaja meeldetuletamiseks.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kommunikatsioonispetsialist Urve Palsi andmetel jätab PERHis vastuvõtule tulemata umbes 7 protsenti eriarsti vastuvõtule registreerunud patsientidest. Ta nentis, et sealses haiglas on vastuvõtule tulemata jätvate patsientide hulk vähenenud pärast seda, kui kasutusele võeti digiregistratuur (ID kaardi omanikel on võimalik broneerida, vaadata ning tühistada vastuvõtuaegu) ning lisati võimalus ka e-kirjaga mittetulemisest teavitada. Osadel erialadel on lisaks rakendatud sms-teavitust.

Saatekirja küsimus

Peale kohale ilmumata jätmise pikenevad ravijärjekorrad ka nende patsientide võrra, kes küll tulevad vastuvõtule kohale, kuid on saatekirja koju unustanud. Nii juhtus ühel Postimees.ee lugejal, kes soovis ITK Magdaleena polikliinikus eriarsti juurde minna, kuid oli kaks ja pool kuud tagasi perearstilt saadud saatekirja koju unustanud. Registratuurist öeldi talle, et on kaks varianti: kas ei saa arsti vastuvõtule saatekirja unustamise tõttu või tuleb maksta 500 krooni visiiditasu ning sel juhul saaks tasulisele vastuvõtule minna. Saatekirja hiljem ära toomist ei aktsepteeritud.

Svea Talving kommenteeris, et ravikindlustuse seaduse kohaselt ei võta haigekassa ravi eest tasumise kohustust üle, kui tervishoiuteenust on osutatud saatekirjata. «Saatekirja on meil niisiis vaja seetõttu, et haigekassa võtaks patsiendi eest tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse üle,» põhjendas ta.

Talving märkis, et paljudel juhtudel püüab haigla selliseid olukordi lahendada, näiteks palutakse perearstil saatekiri faksida või palutakse eriarstilt patsient vastu võtta ilma 500-kroonist visiiditasu tasumata. «Samas ei saa sellest tekitada üldist tava või õigustada patsientidepoolset  saatekirjade kaasavõtmise unustamist, kuivõrd me ei saa olla kindlad, et patsiendile on saatekiri üldse väljastatud või et ta selle hiljem järele toob,» nentis ta.

Urve Pals PERHist selgitas, et sealses haiglas lubab registratuur saatekirja koju unustanud patsiendi arsti vastuvõtule tingimusel, et patsient toob/saadab saatekirja hiljem haiglale.

Elektroonilistele saatekirjadele üleminek

Saatekirja koju unustamise probleemi peaks lahendama täielikult elektroonilistele saatekirjadele üleminek.

Urve Palsi sõnul on elektrooniline saatekiri eriarsti vastuvõtule e-tervise projekti raames arendamisel ning eeldatavasti rakendub järgmise aasta esimesel poolel. Praegu on eriarsti saatekirjad PERHis paberkandjal.

ITKs on kasutuses nii paber- kui elektrooniline saatekiri. Täna on saatekirjad valdavalt paberkandjal. Detsembri alguses on ITK-l plaanis luua võimalus perearstidele elektroonilise saatekirja edastamiseks.