Teatakse küll, aga haigeks jäädakse ikka

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Suur osa inimestest ilmselt teab, kuidas südamehaigusi ennetada, ent tugevad teoreetilised teadmised ei tähenda, et neid oleks praktikas alati lihtne ellu viia.

Haigestumise peamisteks põhjusteks loevad arstid halbu elustiiliharjumusi, näiteks suitsetamist ja vale toitumist, kirjutab väljaanne Saarte Hääl. Ometi tabab südameinfarkt ka tuntud sportlasi ja teisigi liikuva eluviisiga inimesi, kes ei kannata ülekaalu käes ega ole ka suitsunurga külastajad.

Nii arvas ka aastaid sporti teinud Aivo, kel polnud nooruses südamega mingeid muresid. Ühel päeval tööd tehes tundis ta aga, kuidas kätte lõi valu ning kuidas torkimine rinnus muutus järsku tugevaks valuks. Ta ei jõudnud enam isegi töökaaslastele midagi öelda, sest teadvus kadus ning talle kutsuti kiirabi.

Seega on oluline meeles pidada, et juhul, kui tunnete rinnus või paremas kehapooles tugevat valu või teie süda ei löö korralikult, lisaks valdab teid üldine nõrkus ja peapööritus, on kõigest kümme sekundit teadvusekaotuseni ning helistamisega ei tohi hiljaks jääda.

Loe Aivot tabanud südameprobleemi kohta pikemalt Saarte Häälest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles