Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Puust ja punaseks: mida kujutavad endast haigused, mille vastu Eestis lapsi vaktsineeritakse?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vaktsineerimise vajalikkuse ümber on palju segadust, kuid ununenud on haigused, mille eest süst kaitseb. | FOTO: Arne Trautmann/PhanterMedia/Scanpix

Laste vaktsiineerimine on vähenenud järjepidevalt viimase viie aasta jooksul. See toob kaasa võimalused juba likvideeritud või harva esinevate nakkushaiguste tagasi tulekuks ja puhangute tekkeks.

Vaktsineerimine on olnud väga tõhus – riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinide abil välditavaid haigusi Eestis kas enam üldse ei esine või on nende esinemissagedus märkimisväärselt langenud. Seetõttu võidakse alahinnata vaktsineerimisest saadavat kasu, sest nende nakkushaiguste tegelik olemus hakkab ununema.

Tänu kaitsesüstidele on osad haigused Eestist peaaegu või täielikult kadunud.

Nakkushaiguste vähenemine pärast vaktsineerimist. | FOTO: Terviseameti Facebooki profiil

Difteeria

Difteeria korral tekib hingamisteedes, peamiselt neelus ja kõris kattudega põletik. Paksud katud kõris võivad põhjustada hingamistakistuse ja lämbumise. Kui haigustekitaja toksiin kahjustab südant või närvisüsteemi, võib haigus lõppeda surmaga – ligikaudu iga kümnes difteeriasse haigestunu sureb. Eestis ei ole viimastel aastatel difteeriat esinenud, küll on aga jätkuvalt esinenud difteeria haigusjuhtusid meie naaberriikides Lätis ja Venemaal.

Teetanus

Teetanus ehk kangestuskramptõbi on väga raske kuluga ja sageli surmaga lõppev haigus. Teetanuse korral tekivad kõigepealt krambid haava läheduses või lõualihastes, edasi haaravad krambid juba kogu keha. Nakkuse võib saada haigustekitajat sisaldavate pinnaseosade sattumisel haava, mis ei pruugigi olla suur. Tegemata jäänud teetanusevastane kaitsesüstimine võib hiljem põhjustada probleemseid olukordi võimaliku nakkusohu korral, sest immuunsuse kujunemine vaktsiini manustamise järel nõuab aega.

Läkaköha

Läkaköha on pikka aega (nädalaid või isegi kuid) kestev vaevavate köhahoogudega haigus. Imikutel võib läkaköha põhjustada hingamisseisakuid, kopsupõletikku, hingamispuudulikkust, aga ka krampe ja püsivat ajukahjustust. Läkaköha on keeruline ravida. Antibiootikumravi aitab haiguse edasist levikut vähendada. Läkaköha läbipõdemise järgne immuunsus ei ole eluaegne ning läkaköha võidakse elu jooksul korduvalt põdeda. Ka läkaköha vaktsineerimise järel tekkinud immuunsus ei ole eluaegne, kuid vaktsiin aitab ära hoida raske kuluga haiguse ja eluohtlikud tüsistused. Eestis on registreeritud suhteliselt palju läkaköha haigusjuhte koolilaste hulgas.

Lastehalvatus ehk poliomüeliit

Poliomüeliit kulgeb kergematel juhtudel palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga. Klassikaline raske poliomüeliit jäsemelihaste lõdva halvatusega jätab püsiva liikumispuude. Hingamislihaste halvatus võib lõppeda surmaga. Eestis ei ole viimastel aastakümnetel lastehalvatust esinenud. Siiski on vaktsineerimist ära jätta ohtlik, sest veel 2011. aastal registreeriti maailmas üle 650 lastehalvatuse juhu. Nakkushaigused võivad levida kiiresti riigist riiki ja mandrilt mandrile.

Leetrid

Leetrid on lööbe ja palavikuga kulgev ning väga nakkav viirushaigus. Ühel leetrihaigel kümnest tekib tüsistusena kopsupõletik või keskkõrvapõletik. Tüsistusena võib tekkida ka äge või alaäge ajupõletik. Leetrid võivad kulgeda väga raskelt – 2010. aastal suri maailmas leetritesse kokku 140 000 last. Arenenud riikides sureb leetritesse ligikaudu iga tuhandes põdeja. Leetrid on käesolevalgi sajandil mitmes Euroopa riigis põhjustanud vaktsineerimata laste surmasid.

Punetised

Punetised on lapseeas ja ka täiskasvanutel suhteliselt kerge kuluga viirushaigus. Palavik, lööve ja kaasuvad liigesvalud on mööduvad. Probleemiks on aga kaasasündinud punetiste sündroom. Punetiste põdemine raseduse esimesel kolmandikul põhjustab pimeda, kurdi, südamerikkega või vaimse arengupeetusega lapse sünni 90 protsendilise tõenäosusega. Raseduse teisel kolmandikul põetud punetised põhjustavad väärarenguid kolmandikul juhtudest. Nakkus võib põhjustada ka raseduse katkemise. Eestis on hea vaktsineerimishõlmatuse juures (95 protsenti ja enam) punetised peaaegu kadunud ning kaasasündinud punetiste sündroomi ei esine. Kui vaktsineerimishõlmatus aga langeb, tuleb haigus tagasi ja rasedusaegne kahjustus muutub taas võimalikuks.

Mumps

Mumps on piisknakkuse teel kergesti leviv haigus. Peamiselt kahjustab mumpsiviirus kõrvasüljenääret, mis suureneb ja muutub valulikuks. Vähemtuntud on viiruse kahjustav toime teistele näärmetele nagu kõhunääre, munandid ja munasarjad. Viimaste kahjustus on olnud oluline lastetuse põhjus. Mumpsi korral tekib üsna sageli tugeva peavaluga kulgev mittemädane ajukelmepõletik, mille tüsistusena võib kujuneda kuulmislangus või kurtus.

Tuberkuloos

Tuberkuloos on raske ning pikaajalist ravi vajav haigus. Tuberkuloos võib kahjustada kopse, aga ka teisi organeid. Väikelastel võib tuberkuloositekitaja põhjustada väga raskekujulist ajukelmepõletikku. Tuberkuloosi vastu manustatakse 1–5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasaku õla piirkonda. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest võib mõnikord erituda mäda. Süstekoht tuleks siis puhta veega puhastada, muud ravi see ei vaja. Eestis on viimastel aastatel tuberkuloosi haigestumine vähenemistendentsiga, kuid see on siiski kordades suurem kui naaberriikides Soomes ja Rootsis. Samuti on Eestis levinud ravimitele resistentsed tuberkuloosibakterid.

B-hepatiit

Hepatiit on maksapõletik. B-hepatiiti põhjustab viirus, mis levib eelkõige inimese vere, aga ka teiste kehavedelike kaudu. B-hepatiidi viirus võib levida ka kuivanud verega ning mikroskoopiliste verekoguste kaudu. Seetõttu on haiguse levik salakaval – suur osa B-hepatiiti põdevatest inimestest ei tea endal olevat olnud nakatumisvõimalusi. B-hepatiidi viirus võib levida ka sugulisel teel ning sünnituse käigus emalt lapsele. Täiskasvanutel kulgeb B-hepatiit umbes 60 protsenti juhtudest ilma ägedate haigusnähtudeta ja krooniline maksapõletik kujuneb ligikaudu 5 protsendil nakatunutest. Krooniline B-hepatiit on maksavähi riskifaktor. Lapseeas nakatudes on oluliselt suurem oht haiguse krooniliseks kuluks. Kui laps saab nakkuse sünni ajal, tekib krooniline maksakahjustus peaaegu kõigil; kui laps nakatub väikelapseeas, siis 25-50 protsendil. Seetõttu alustatakse B-hepatiidi vastast vaktsineerimist varases lapseeas. B-hepatiidi vaktsiin maksale mõju ei avalda ja vastsündinu kollasuse teket ei mõjuta.

B-tüübi hemofiilusnakkus

Enne b-tüübi hemofiilusnakkuse vastase vaktsineerimisega alustamist oli see bakter kõige levinum imikute ja väikelaste mädase ajukelmepõletiku ehk meningiidi põhjustaja Eestis. Mädane ajukelmepõletik on väga raske haigus, mis võib lõppeda surmaga või mille põdemise järel võivad jääda püsivad jääknähud kuulmislanguse, vaimse arengu peetuse või krambisündroomi näol. Hemofiilusmeningiiti on esinenud kõige sagedamini 6–12 kuu vanustel lastel. Haigestumise riski hinnatakse kõrgeks kuni viieaastastel lastel.

Pärisrõuged

1980. aastal said rõuged esimeseks ja siiani ainukeseks inimeste nakkushaiguseks, mille kuulutas maailma tervishoiu organisatsioon likvideerituks. Rõugeid põhjustab Variola viirus, mis vaevas inimesi terve aastatuhande. Isegi 1960. aastatel olid rõuged veel Aasias ja Aafrikas pärisomased ja tõid hinnanguliselt kaasa kaks miljonit surma aastas. Rõuged levisid kergesti aevastamisel või kontaktil, sellele järgnesid haigusele omased nahakahjustused. Umbes 30 protsenti haigestunutest surid ja ülejäänutele jäid rõugetega seotud tüsistused nagu armid, pimedus, nakkused ja artriit. Need, kes haiguse üle elasid, olid aga üldiselt uuesti haigestumise eest kaitstud.

Allikas: Tartu Ülikooli Kliinikum

Tagasi üles