Põnev teada: kui palju verd on inimkehas

Vereanalüüsid.

FOTO: Kiyoshi Takahase Segundo/PantherMedia / Kiyoshi Takahase Segundo

Vere kogus inimese kehas on teatud eluetappidel erinev – lapsel kindlasti väiksem ja täiskasvanul märksa suurem. Täiskasvanu võib ka teatud koguse verd loovutada või kaotada, ilma et see teda oluliselt ohustaks.

Veri moodustab laias laastus 7-8 protsenti inimese kehakaalust, kirjutab MedicalNewsToday. Vere hulk inimkehas oleneb küll tema pikkusest, kaalust ja paljudest teistestki teguritest, ent üldjoontes võib välja tuua järgnevad kogused:

  • Täiskasvanud naisel keskeltläbi 4 liitrit verd
  • Täiskasvanud mehel 5-6 liitrit verd
  • Imikul 75-80 milliliitrit verd tema kehakaalu iga kilogrammi kohta
  • Lapsel 70-75 milliliitrit verd tema kehakaalu iga kilogrammi kohta.

Vere mahtu saab mõõta vastava analüüsiga, seda kasutatakse ka näiteks aneemia ehk kehvveresuse diagnoosimiseks. Veredoonorluse käigus aga võetakse inimeselt maksimaalselt 0,4-0,5 liitrit verd, mis on ligikaudu kümnendik verehulgast ning veel ohutu kogus verekaotuseks. Kui inimene kaotab aga verejooksu käigus rohkem kui viiendiku  oma verekogusest, võib keha minna šokki. Meditsiiniliselt tähendab see seda, et keha kudedesse ei satu piisavalt hapnikku ning madal hapnikutase võib põhjustada aju ja teiste organite kahjustusi.

Suure verejooksuni viivad eriti haavad, mis on veenide lähedal (randmel, kaelal). Rohke verejooksu korral hakkab keha juhtima vähem verd näiteks sõrmedesse ja varvastesse, et kaitsta olulisemaid organeid. See tähendab, et isik, kes kaotab hulga verd, ei pruugi ühel hetkel oma sõrmi-varbaid enam tunda. Tõenäoline on ka minestamine. Hea oleks, kui inimese saaks panna istuma või lamama, tõsta veritseva jäseme veidi kõrgemale (kui seisund seda võimaldab) ning suruda haavale, et verejooksu aeglustada.

Loe ka neid

Tagasi üles