Unustatud nakkushaigustest annavad märku haiguspuhangud

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin (MMR).
Leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin (MMR). Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Eelmise aasta andmete põhjal on Eesti laste vaktsineerituse tase hea, leetrite esinemine Euroopas ja Eestis juhtumid annavad märku unustatud nakkushaiguste reaalsest mõjust.   

Vaktsineerimisnädalal on keskmes üldise elanikkonna vaktsineeridega hõlmatus, mis Eestis on võrdlemisi hea. Vaktsineerimata gruppe esineb ka kõrge vaktsineerimistasemega riikides, nii ka Eestis. 

«Leetrid on hea näide unustuste hõlma vajuma hakanud nakkushaigustest, mis endast taas märku annavad ja seda paljus tänu vaktsineerimata jäänud kogukondade hulga suuremisele Euroopas,» märkis terviseameti peaspetsialist Irina Filippova. 2017. aastal Euroopas leetritesse haigestunutest olid 80 protsendil tegu vaktsineerimata teismeliste ja noortega.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) analüüs on näidanud, et vaktsineerimata inimgruppe on isegi neis riikides, kus vaktsineerituse üldine tase on kõrge.                                 

Kuna nakkushaigused riigipiire ei tunne, siis on Irina Filippova sõnul Eesti vaates oluline teha kõik selleks, et meie inimesed ei kulutaks oma elu haige olemisele ja haigustele, mida on võimalik vältida ja ennetada.

Riik pakub kaitset 12 haiguse vastu

Eesti riik pakub lastele vaktsineerimise läbi kaitset  12 haiguse vastu, milleks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, lastehalvatustõbi, difteeria, teetanus, läkaköha, hemofiilusnakkus, rotaviirusnakkus, leetrid, mumps ja punetised ning sel aastal lisandunud tütarlastele suunatud emakakaela vähki ennetav HPV viiruse vastane vaktsiin.

«Eesti lapsevanemad suhtuvad vaktsineerimisse üldjuhul vastutustundlikult, kaitstes sellega nii oma lapsi kui ka neid, keda vaktsineerida ei saa või kellel vaatamata vaktsineerimisele immuunsus põhjusel või teisel välja ei kujune,» tõdes Filippova.  Nõrgemate kaitsmise huvides on oluline tagada nn karjaimmuunsus, mis sõltuvalt haigusest peaks olema 90–95 protsenti. 90-protsendilist hõlmatust oodatakse näiteks läkaköha, 95 protsendilist hõlmatust difteeria, teetanuse, leetrite, mumpsi ja punetiste korral.

2017. aastal jäi meil 2-aastaste hõlmatuse tase vahemikku 92,6 kuni 94 protsenti. «Siinkohal on hea meel kinnitada, et vaktsineerimise tase tõusis veidikene enamike haiguste vastu kaitse saanud laste osas, mis räägib taaskord meie lapsevanemate vastutustundlikust suhtumisest ja laste õigeaegsest vaktsineerimisest,» kinnitas Irina Filippova.

Kardetakse vaktsiine, mitte haigusi

Samal ajal peame arvestama ka pead tõstva vaktsineerimisevastasusega, mis seisneb hirmul vaktsiinide, mitte haiguste ees, mis tänu vaktsiinidele on pildilt kadunud.

Näiteks haigestus leetritesse Eestis enne vaktsineerimisega alustamist isegi üle 22 tuhande inimese aastas, viimastel aastatel registreeriti vaid üksikuid haigusjuhte. Kunagi kardetud difteeriasse haigestus enne vaktsineerimisega alustamist üle 4000 inimese aastas, 2002. aastast haigusjuhte meil esinenud ei ole. Lastehalvatusse haigestusid enne vaktsineerimisega alustamist ligi 1000 last aastas, pärast vaktsineerimisega alustamist pole haigusjuhte Eestis enam registreeritud. 

Tänasega alanud Euroopa vaktsineerimisnädala keskmes on Euroopa vaates haigestumine leetritesse, Eesti keskendub vaktsineerimise tõhususele laiemalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles