Millist kahju teeb kõrge vererõhk?

Vererõhku tasub aeg-ajalt kontrollida.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Kõrge vererõhu korral ei teki alati muutusi enesetundes ega nähtvaid haigusilminguid, kuid süda ja veresooned kahjustuvad siiski. 

Kõrge vererõhk tekib siis, kui arterid on liiga pinges ja seetõttu tihenenud, on kirjas haigekassa kõrge vererõhu infolehel. Sel juhul peab süda rakendama suuremat jõudu, et suruda verd läbi ahenenud soonte ja varustada kudesid hapnikuga endisel tasemel. 

Püsivalt kõrge vererõhk on südamele lisakoormus. Kõrge vererõhk kahjustab veresooni ja kiirendab veresoonte lubjastumist,  Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad elundite kahjustused pöördumatuks. Seetõttu on tarvis vererõhku regulaarselt kontrollida.

Kõrgenenud vererõhk on üks peamisi südamehaiguste kujunemise ohutegureid. See põhjustab:

  • südame isheemiatõbe;
  • südamepuudulikkust;
  • neerupuudulikkust;
  • ajuinsulti.

Ajuinsult ja sellest tingitud jäsemete või kehapoole halvatus ning sageli ka kõnevõime kaotus on valdaval osal juhtudest tingitud halvasti ravitud vererõhust.

Kõrgenenud vererõhu tingimustes südame koormus suureneb. Selle tagajärjel kahjustub südame töö. Südamelihase paksenemise korral häirub südame lõõgastumine ja see võib viia südamepuudulikkuse tekkeni. Südant verega varustavate veresoonte pärgarterite ummistumise tagajärjel tekib südamelihase infarkt ehk südamerabandus.

Loe ka neid

Tagasi üles