Pool liitrit viina või 14 klaasi veini nädalas: kust pärinevad alkoholi tarvitamise madala riski piirid?

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naistele on lubatud poole väiksemad kogused.
Naistele on lubatud poole väiksemad kogused. Foto: Bernd Friedel / PantherMedia / Bernd Friedel

Alkoholi madala riskiga tarvitamise normid on seatud selleks, et inimesi alkoholi kahjulikust mõjust teadvustada. Siiski ei tähenda, et normide piiris joomine tervist ei kahjustaks.  

Rahvusvahelises uuringus selgus, et südame- ja veresoonkonna tervisele mõjuvad kahjulikult juba palju väiksemad kogused, kui on Eestis peetud soovituslikuks nädalaseks normiks. Riigiti erinevad madala riskiga kogused märgatavalt ning selget ja ühtset alust ei paista piirnormidel olevat. 

Eestis kehtivad alkoholikogused, mis jäävad madala riski piiridesse, on 16 alkoholiühikut meestele ning kaheksa ühikut naistele nädalas. Kusjuures ei soovitata meestel tervise huvides päevas üle nelja ühiku ja naistel üle kahe tarbida.  

Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel sõnas, et madala riskiga tarvitamise piiri seab iga riik iseseisvalt, kuna see on pisut sõltuv ka alkoholitarvitamise probleemi suurusest ühiskonnas.

Riskipiiride seadmise vajadus on Sammeli sõnul välja kasvanud teaduslike tõendite pealt ehk üha rohkem epidemioloogilisi uuringuid tõi esile seose alkoholi tarvitamise koguste ja  erinevate haiguste väljakujunemise vahel. Selleks, et neid riske inimestele, eriti noortele teadvustada, ongi vaja määratleda piirid, et oleks võimalik oma tarvitamist hinnata ja vajadusel ka korrigeerida.

«Räägime siiski riskipiiridest, st tervisele madala riskiga tarvitamisest, mitte mõõdukast tarvitamisest. Samuti rõhutame alati, et pole olemas ohutut alkoholi kogust, sest teatud terviseprobleemide puhul tekib risk juba esimesest lonksust,» ütles Sammel.

Eesti on hetkel jäänud seisukohale, et madala riski piirid peaks meestel ja naistel siiski erinevad olema, sest meeste hulgas on alkoholi tarvitamine märkimisväärselt suurem, rääkis ta. «Naiste tervisele on madala riskiga tarvitamise piir meestest väiksem kuna naiste organismis on sama kehakaalu puhul üldjuhul vähem vett kui meestel, mistõttu nende organism ei ole sama võimekas alkoholiga toime tulema kui meeste organism,» põhjendas Sammel pool võrra erinevaid piirnorme.

«Väga oluline on lisada, et madala riski piiride puhul ei tohiks arvestust pidada nädala kaupa, vaid tähtis on jälgida ka soovitust alkoholivabadest päevadest,» rääkis Sammel. Eestis on soovituseks vähemalt kolm alkoholivaba päeva nädalas. «Ühekorraga kogu nädala koguse tarvitamine tõstab märkimisväärselt riske nii tervisele kui ka riske vigastuste tekkeks. Seega pole kindlasti Tervise Arengu Instituudi soovitus korraga nädalas pool liitrit viina ära juua,» nentis ta.

Eesti riskipiirid vajavad ülevaatamist

Psühhiaater Ants Kask tõi Postimehe artiklis välja, et ka soovituslikes piirides alkoholi tarbimine võib mõjutada negatiivselt ajutegevust ning see mõju võib aastate jooksul kumuleeruda. Ta avaldas lootust, et tulevikus vaadatakse need riskipiirid üle.

Tema hinnangul saaks rääkida madalast alkoholitarvitamise riskist, kui aastas tarbitaks üks liiter absoluutset alkoholi elaniku kohta, mitte kaheksa, mis on praegu eesmärgiks seatud. Tohtri hinnangul on see võimalik, kui inimesed teadvustavad, et nad ei saa alkoholitarbimisest kasu, vaid see teeb neile kahju.

Tema hinnangul peaks alkoholitarbimine jääma sel juhul väga harvadeks juhtudeks. «Turvalist alkoholipiiri pole olemas,» lausus Kask, viidates uuringutele, mille järgi suureneb ka vähese alkoholitarbimisega rinnavähi risk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles