/nginx/o/2008/12/17/106671t1h19f4.jpg)
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud uuringust «Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2008» selgus, et kolmandik elanikest ei oleks nõus selle eest maksma, et kiiremini arsti juurde pääseda.
Kolmandik elanikest ei nõustuks kiirema arstilepääsu eest maksma
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
17. detsember 2008, 15:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
48 protsenti elanikest toetab uuringu põhjal seisukohta, mille kohaselt ravikindlustusest rahastatakse kõiki teenuseid ja ravijärjekorrad võivad kohati olla pikad.
Sellele vastandlikku seisukohta, mille kohaselt ravikindlustusest rahastataks ainult valitud teenuseid ning ravijärjekorrad oleks tänu sellele lühikesed, pooldab kolmandik elanikest.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normeti sõnul on uuringus uus küsimus selle kohta, kas inimesed on nõus lühema ravijärjekorra eest maksma.
Kui inimene ise või tema pereliige pääseks ravijärjekorras ettepoole, oleks ravi eest nõus ise kuni 500 krooni maksma 27 protsenti elanikest, 9 protsenti oleksid nõus maksma 501-1000 krooni ning 10 protsenti sellest rohkem.
Üldse pole valmis maksma kolmandik elanikest. Kõige rohkem ollakse valmis maksma taastusravi (50 protsenti valmis maksma) ja hooldusravi eest (42 protsenti valmis maksma) ning kõige vähem perearstiabi (11 protsenti) ning analüüside/uuringute eest (17 protsenti).