/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/14/11211904t1hd334.jpg)
Nii mõnigi arvab, et trennist tulles peaksid higist tilkuma, lihased peaks olema valulikud ning jalad all värisema, sest kuidas muidu treeningust kasu saad? Nii hull ei peaks trennijärgne enesetunne aga siiski olema.
Treener põhjendab, miks pole vajalik anda endast trennis 100 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanadas tegutsev võitluskunstide treener Firas Zahabi usub, et treeningul peaksime keskenduma pigem järjepidevusele, mitte maksimaalsele intensiivsusele, vahendab Independent. Nimelt enda võimete viimine ekstreemsuse piirini ei ole kindlasti mitte hea trenni osa ega meile kuidagi kasulik.
«Usun sellesse, et lihaseid ei peaks valusaks treenima – peaksid tegema jõukohast trenni ning järgmisel päeval ärkama mõnusa tundega,» sõnas ta. See peaks kehtima nii nende puhul, kes pole kunagi varem treeninud kui ka nende puhul, kes teevad seda regulaarselt.
«Ütleme näiteks, et suudad teha maksimaalselt pingutades kümme lõuatõmmet ning isegi kui sihiksin sinu suunas relvaga, ei suudaks sa teha üheteistkümnendat. Kas peaksin sundima sind tegema iga kord 10 lõuatõmmet? Ei! Ma laseks teha viis, et keha poleks järgmisel päeval liiga kurnatud. Järgmisel korral jälle viis ja ülejärgmisel kuus. Kui see on liiga lihtne, siis teeme seitse,» selgitas treener.
Ta lisas, et kui kurnad end iga treeninguga viimase piirini, siis väheneb tegelikult edaspidi kogu energia ning jaks, kuna taastumine liiga raskest treeningust võtab kauem aega. Nii pole võimalik ka järjepidevalt treenida, kui pead muudkui taastuma. Treener ei soovita ületada piiri, millest alates tunned valu ning pingutust, mis pole kehale veel jõukohane. Kui oled jõusaalis, tuleb leida tasakaal, et sa ei tunneks seal igavust, kuid paneksid end siiski proovile ja tunneksid pingutust. «Inimesed lähevad tihti ärevaks, nad lähevad ja tapavad end trennis,» tõdes Zahabi. Nii jõuadki aga tulemuseni, mil nii füüsiline kui ka vaimne taastumine võtab tohutult aega.
Samuti usub treener, et treening peaks olema meeldiv ning olemas võiks olla tahtejõud, et sinna üldse minna. Kui treening ei paku rõõmu ega mõnusat tunnet, siis on koormus ilmselt paigast ära. Seega tuleb leida viis, kuidas teha treening jõukohaseks ja rahuldustpakkuvaks. Küll aga tõi Zahabi välja, et paljud ei tajugi oma jõudu ning arvavad, et kasutavad juba piisavaid raskusi, kuid see ei pruugi nii olla. Näiteks kui suudad hantleid tõsta mängleva kergusega kümme korda pea kohale, siis proovi, kas see tundub nii kerge ka kilo või kaks raskemate hantlitega. Tihtilugu suudame rohkem, kui ise arvame, kuid peaksime siiski jälgima oma kriitilist piiri.