Pärast treeningut võib tekkida justkui hundinälg. Trennijärgselt tulebki energia taastamiseks midagi süüa, ent tihtipeale kipume koguseid valesti hindama ja toitu arutult sisse ahmima.
5 kavalat nippi, kuidas pärast treeningut mitte arutult üle süüa
Trennis kulutame küll energiat ning põletame kaloreid, aga see ei tähenda, et trenni tuleks teha ainuüksi selleks, et saaksid rohkem süüa. Niisamuti hindavad paljud oma pingutust või kalorikulu üle ning söövad rohkem, kui lihased tegelikult taastumiseks vajaks, kirjutab Myfitnesspali spordiblogi. Tihtipeale tehakse ka valesid toiduvalikuid ning süüakse ära näiteks terve tops jäätist. Kuidas selliseid asju vältida ning mida ja kui palju tuleks tegelikult trennijärgselt süüa?
Hinda oma kalorikulu realistlikult. Kui sörkisid rahulikult viis kilomeetrit, ei pruugi olla kulutatud kalorite hulk võrdne sellega, mida sisaldab suur kausitäis jäätist või Hesburgeri eine. Uuringudki on näidanud, et me kipume ülehindama oma pingutuse suurust ning alahindama toidu kaloraaži. Kui teeme mõlemat korraga, pole trennist vähemalt kaalu alandamise suhtes kuigivõrd kasu. Vahepeal jäätise söömises pole küll midagi halba, ent trennijärgselt võiks valida pigem häid süsivesikuid, valke ja rasvu sisaldava eine, mis taastab keha energia- ja toitainevarud.
Analüüsi, kas oled ikka näljane. Seda võiks küsida endalt pärast iga treeningut. Kui sa ei suuda täie kindlusega jaatavalt vastata, siis võibolla oled unustanud trenni vältel vett juua ning ajad hoopis nälja segamini januga. Seega joo pärast trenni suur klaasitäis vett, võta turgutuseks väike näks ning vaata, kuidas end siis tunned. Hea valik väikseks vahepalaks on puuvili ning midagi valgurikast – kodujuust või Kreeka jogurt. Kui aga kõht koriseb või trenn oli väga intensiivne, vajad midagi toekamat.
Söö regulaarselt. Kui koged pärast tunniajast treeningut väga suurt nälga, pole sa ilmselt päeva vältel piisavalt söönud või õigeid toiduvalikuid teinud. Regulaarsed ja tasakaalustatud toidukorrad hoiavad kõhu täis, annavad energiat ega lase veresuhkrul liialt madalale langeda. Lisaks on väiksem oht üle süüa. See, kui tihti saad ja tahad süüa, sõltub juba sinust endast. Peaasi, et iga toidukord sisaldaks nii valke, rasvu kui ka süsivesikuid.
Ajasta oma treeninguid. Kui tunned pärast trenni alati hundinälga, siis tasubki panna treeningu aeg paika nii, et selle järel saad süüa korraliku põhitoidukorra. Pole oluline, kas selleks on hommiku-, lõuna- või õhtusöök, hea planeerimise korral on võimalik kiirelt süüa igaüht neist.
Ära treeni selleks, et süüa. Sageli kipuvad inimesed end piitsutama treeningus, mis neile tegelikult ei meeldigi. Sel juhul mõtled terve aeg sellele, et pärast kohutavat trenni ootab sind meelepärane maius. Selline ei peaks aga olema treenimise eesmärk. Katseta erinevaid treeninguid, ära pinguta iga korraga üle ning leia midagi, mis tõesti meeldib. Ka mõnus treening ise peaks olema kehale justkui preemia. Lisaks on oluline oma keha kuulata. Kui oled näljane, siis söö, mitte ära piina ennast. Tähtsam on õppida teadlikult toituma ning täitma oma keha vajalike toitainetega, mida ta enim vajab.