/nginx/o/2008/07/31/61388t1h6a56.jpg)
Saksa teadlased avastasid geeni, mille avaldumine esmases jämesoolevähis ennustab kasvaja potentsiaali anda siirdeid.
Avastati esmase jämesoolevähi ohtlikkust ennustav geen
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
2. jaanuar 2009, 11:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jämesoolevähk on maailmas levimuselt kolmas vähkkasvaja: 2007. aastal suri sellesse haigusesse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel 677 000 inimest, mis moodustab 8,5 protsenti kõigist vähisurmadest, vahendab SA Eesti Geenikeskus Nature Medicine'i.
Kombineeritud kirurgilisele, keemilisele ja kiiritusravile vaatamata osutub soolevähk ravitavaks vaid umbes pooltel patsientidel. Sageli avastatakse haigus ravimatus siiretega staadiumis, paljudel juhtudel aga moodustuvad siirded isegi pärast esmase kasvaja edukat ravi.
Nüüd leidsid Berliini teadlased geeni, mille abil on võimalik hinnata esmase kasvaja ohtlikkust.
Võrreldes 103 jämesoolevähiga patsiendi geenide avaldumist kasvajarakkudes selgus, et kõrge MACC1-geeni aktiivsus seostus kasvaja agressiivsusega ning võimega anda siirdeid.
Uurimuse autorid on veendunud, et seda geeni saab kasutada diagnostilise markerina leidmaks kasvajaid, mille ravile tuleb tõsisemat tähelepanu pöörata.
Samuti said vähiuurijad teada varem tundmatule geenile vastava valgu funktsiooni, mis võimaldab alustada metastaaside tekkimist takistava ravimi arendamist.