Mured seedimisega? Apteeker annab nõu!

Foto: Pexels

Pühade ajal, mil igapäevane rütm ja ka tarbitav toit on tavapärasest hoopis teistsugune, võib igaüks tunda mõningal määral seedevaevuseid – kõhupuhitust, kõrvetisi või hoopis kõhukinnisus. Mida teha, et seedimine kulgeks muretult, räägib Apotheka proviisor Liisa Randmäe.

1. Kõhupuhitus

Kõige tüüpilisem seedevaevus on kõhupuhitus, mis põhjustab ebamugavust, gaase ja kõhupunnitust. Sellega võivad kaasneda ka kõhuvalu, röhitsemine ja korisemine. Kõhupuhitus on sage probleem nii laste kui ka täiskasvanute seas ja seda tuleb kõige sagedamini ette pärast söömist, sest süües-juues neelatakse koos toiduga alla õhku ja seedimisel vabaneb gaase. Õhku neelatakse rohkem siis, kui süüa-juua liiga kiiresti, närida nätsu, suitsetada või kui proteesid pole korrektselt kinnitatud. Aeglustunud seedimise korral kipuvad gaasid soolestikus kogunema hakkama ja seega suureneb ka kõhupuhituse tekke oht.

Kõhupuhituse põhjuseks võib olla veel kõhukinnisus, toidutalumatus, tsöliaakia või ärritunud soole sündroom; harvemal juhul hormonaalsed häired (eriti naistel), söömishäired, meeleoluhäired (näiteks stress, ärevus, depressioon) või mõned ravimid.

Kõhugaaside vähendamiseks:

• Söö rahulikult ja väldi söömise ajal rääkimist, et vähendada allaneelatava õhu hulka.
• Eelista gaasita jooke.
• Ole ubade, sibula, brokoli ja kapsaste söömisega mõõdukas.
• Ära näri liigselt närimiskummi.

Kui puhitust põhjustab kõhukinnisus, tuleb esmalt tegeleda selle probleemiga, näiteks süüa kiudainerikast toitu ja olla kehaliselt aktiivne. Toidutalumatuse korral tuleks vältida vastavaid toite, näiteks laktoositalumatuse korral piimatooteid, gluteenitalumatuse korral teatud teraviljatooteid jne.

Kõhugaaside vältimiseks võib tarvitada probiootikume, et toetada seedimist soodustatavate bakterite tööd. Apteegist leiab puhituse leevendamiseks ka simetikoonil põhinevaid preparaate (nt Espumisan Easy suus lahustuvad graanulid) ja Rõõm aktiivsöe kapsleid, mis aitavad lõhustada soolestikus tekkivaid gaasimulle.

Arstiga peaks ühendust võtma siis, kui kõhupuhitusega koos esineb tugev või pikaaegne kõhuvalu, veri väljaheites, kõhulahtisus, oksendamine, põhjendamatu kaalukaotus.

2. Kõrvetised

Kõrvetiste korral tekitab söögitorru sattunud maohape ärritust või valu rinnakus ning mõru maitset suus. Lisaks võib esineda halba hingeõhku, kõhupuhitust, iiveldustunnet ja/või neelamisraskusi. Selline olukord tekib, kui mao sulgurlihas ei sulgu korralikult ning maohape pääseb maost välja.

Kõrvetisi võib esineda igaühel, eriti pärast suure eine söömist või lamades. Raseduse ajal on see sage probleem, sest hormonaalsete muutuste tõttu on mao sulgurlihase sulgumine pärsitud.

Kõrvetisi saab leevendada lihtsate elustiilimuutustega:

• Söö väiksemaid toiduportsjoneid, aga sagedamini kui tavaliselt. Eelista kahe või kolme suure toidukorra asemel nelja võrdset.
• Väldi kõrvetisi põhjustavaid toite ja jooke: kofeiini, šokolaadi, vürtsikad toite, alkoholi, gaseeritud jooke, tsitruselisi, tomatit, piparmünti, praetud toite.
• Hoidu suupistetest enne magama minekut ning jäta päeva viimane toidukord neli tundi enne uinumist.
• Tõsta voodipeatsit ja väldi kohe pärast söömist lamamist.
• Hoia kehakaal normi piires, sest ülekaal soodustab kõrvetiste teket.
• Loobu suitsetamisest.

Kui kõrvetisi esineb harva, siis aitavad refluksivastased närimistabletid (Gerdoff, Frutin) või käsimüügiravimid, nagu antatsiidid ja maohappesust reguleerivad ravimid. Kui aga kõrvetisi on igapäevaselt ning elustiili muutustest või käsimüügiravimitest pole leevendust, tuleb pöörduda arsti poole. Samuti on ohumärkideks neelamisraskused, valu neelamisel, veri väljaheites, õhupuudus, uimasus.

3. Kõhukinnisus

Kõhukinnisus on probleem, mis kimbutab igas eas inimesi. Selle korral on sooletegevus aeglustunud ja roojamise sagedus jääb alla kolme korra nädalas, väljaheide on kõva, pabulakujuline või roojamisega kaasneb punnitamine, sest roojamine pole täielik.

Kõhukinnisuse põhjusteks on tavaliselt vale toitumine, vähene kehaline aktiivsus, stress, roojamisrefleksi vältimine, reisimine vm rutiini muutused ning ravimid. Kõhukinnisust esineb sagedamini eakatel, voodihaigetel, naistel ja lastel ning rasedatel. Näiteks vanemad inimesed pole enam füüsiliselt sama aktiivsed kui noored, nende toidulaud pole piisavalt rikkalik ja neil on rohkem kaasuvaid haigusi.

Kõhukinnisuse ennetamiseks kujunda seedetegevus regulaarseks. Selleks alusta järgnevate muutustega:

• Söö kiudainerikkaid toite: juurvilju, puuvilju, salateid, täisteraleiba, kuivatatud ploome, datleid, viigimarju, müslit. Need toidud suurendavad ja pehmendavad sooles liikuvat massi ning tänu sellele kergendavad roojamist.
• Ole füüsiliselt aktiivne, et ergutada soolemotoorikat. Võta eesmärgiks 150 aktiivset minutit nädalas.
• Joo piisavalt vett. Soovituslik päevane kogus võiks olla 1,5–2 liitrit magustamata ja kofeiinivaba vedelikku.
• Väldi alkoholi ja kofeiini sisaldavaid jooke, sest need soodustavad dehüdratatsiooni.
• Roojamisrefleksi kujundamiseks joo hommikul pärast ärkamist klaasitäis vett.
• Ära väldi roojamisrefleksi, sest roojamist edasi lükates muutub väljaheide kõvemaks ja väljutamine keerulisemaks.

Kui elustiili muutmine ei aita, tuleb kasutada soolestiku tööd reguleerivaid toidulisandeid (näiteks Salus Floradix Intestcare) või kõhulahtisteid. Mõningate lahtistitega peaks aga olema väga tähelepanelik: neid ei tohi üle kahe nädala järjest kasutada, sest seedetegevus võib muutuda nendest sõltuvaks. Kroonilise kõhukinnisuse korral soovitatakse juurde võtta probiootikume. Tavaliselt on kõhukinnisus lühiajaline ja lihtsalt leevendatav, aga mõningatel juhtudel võib ravi kesta mõned kuud.

Kõhukinnisuse tüsistusena võivad tekkida pärasoole veenikomud ehk hemorroidid. Kõhukinnisusega tuleks kindlasti pöörduda arsti poole siis, kui probleem püsib üle kolme nädala, väljaheites leidub verd, esineb kõhuvalu, kaalukadu või valu roojamisel.