Teadlase elu nagu ulmefilmis: kas laboris kasvatatud ajudel on teadvus?

Kas teadlased suudavad luua laboris uut teadvust? Foto: AFP / Scanpix

Hõljuvad kehatud teadvusel ajud, mis täidavad õelate geeniuste käske, on pärand filmidest. Millised on aga tegelikult teadlaste poolt laboris kasvatatud ajud, mida uuritakse inimkonna hüvanguks?

Uute uuringuandmete kohaselt on mini-ajud suutelised nii mõnekski üllatuseks, kirjutab CNN. On tõendeid nendes ilmneva dünaamilise aktiivsuse ja sünkroniseeritud neuronite töö kohta.

Teadusajakirjas Stem Cell Reports ilmunud uuringu autor dr Hideya Sakaguchi Kyoto ülikoolist selgitab, et oluline tahk pole mitte mini-ajude loomine, vaid et seeläbi on saadud vahend neuronite toimimise uurimiseks. See uus kaltsiumioonide analüüsimise vahend võib aidata teadlastel paremini aru saada aju toimemehhanismidest ja neuroloogiliste häirete tekkest ning kulgemisest.

Uue uurimuse ja mini-ajude vormumise jaoks loodi esmalt pallikujuline moodustis tüvirakkudest, mil on võime muutuda ükskõik millisteks keharakkudeks. Teadlased asetasid pallikese vedelikku, mis jäljendas neuronite arenguks vajalikku keskkonda. Seejärel asuti uurima tekkinud neuronite vahelisi ühendusi ja tegevust.

Väikestel ajudel ei ole aga inimajuga sarnaseid omadusi ja funktsioone, kinnitab Sakaguchi, kuna neil puudub sisend ümbritsevast keskkonnast. Teadvuse teke eeldab subjektiivset kogemust ja see tekib ainult siis, kui närvide kaudu tuleb ajusse keha kaudu hangitud informatsioon.