Alanud haigushooajal on enim diagnoositud paragrippi – millised on sümptomid?

Paragripi tunneb ära kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha.

FOTO: LightField Studios/PantherMedia / LightField Studios

Terviseameti andmeil pöördus aasta 42. nädalal ehk perioodil 14.–20. oktoobrini ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole 2930 inimest, kellest 45 protsenti olid lapsed. 

Laboratoorselt gripiviiruse levik veel kinnitust leidnud pole, põhiliselt olid haigestumised seotud paragripi- ja rhinoviirusega. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 222. Vanusrühmade järgi haigestuvad ülemiste hingamisteede haigustesse enim kuni viieaastased lapsed.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud üheski riigis, üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte siiski juba registreeritakse.

Paragripi tunneb ära kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha. Tekkida võib ka gripile iseloomulik lihastevalu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Ka see haigus võib viia kopsupõletiku või kõripõletikuni. Paljud põevad haiguse läbi juba lapseeas, kuid raskemalt kulgevadki paragripi nakkused just esimese viie eluaasta jooksul. Hilisemad nakatumised võivad kulgeda kergemalt ja ilma palavikuta.

Paragripi raviks eriravimeid pole, vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat ravi (valuvaigistid, palavikualandajad, rohke vedeliku joomine jm).

Populaarne

Tagasi üles