Endokrinoloog selgitab, miks mõnel tekib ülekaal ja kuidas mängib rolli mao suurus

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Vähene liikumine ja ülekaal on olulised riskitegurid haiguste tekkel.
Vähene liikumine ja ülekaal on olulised riskitegurid haiguste tekkel. Foto: Shutterstock

Hinnanguliselt üheksa protsenti täiskasvanud elanikkonnast Eestis põeb diabeeti ehk on rahvakeeli suhkruhaiged. Suurem osa neist on haigestunud täiskasvanuna ja põeb teise tüübi diabeeti. Esimest tüüpi suhkruhaigust esineb vähem, haigusjuhtudest 10–15 protsenti, kuid ka see arv on kasvav, rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla endokrinoloog Tatjana Vinogradova. 

Kui esimest tüüpi diabeet tabab inimest ootamatult, siis teist tüüpi suhkruhaigusel on riskifaktoreid rohkem ja need on teada. Kolm suurima mõjuga tegurit on pärilikkus, vanus ja elustiil. «Kui aastaid tagasi oli haigestumise kõrgvanus 65. eluaasta, siis praegu haigestub iga järgnev põlvkond umbes kümme aastat varem,» rääkis endokrinoloog. Vinogradova tegeleb peamiselt täiskasvanutega, kuid tema sõnul on näha, et teist tüüpi diabeediga tulevad arsti juurde juba 16–17-aastased noorukid. «Lapsed ja noorukid istuvad arvuti taga, liiguvad vähe, söövad valesti ja elavad stressirikkas keskkonnas. Need faktorid tõstavad kõik kehakaalu ja sellele järgneb insuliinitundlikkuse halvenemine: insuliini töö ja omastamine on häiritud,» rääkis arst.

Ohukuulutaja – ülekaal

Ülekaal tekib tavaliselt kümme või enam aastaid enne diabeeti. Kui patsient jõuab õigel ajal perearsti, toitumisnõustaja, psühhiaatri, psühholoogi või endokrinoloogi juurde, siis on võimalik neid protsesse veel tagasi pöörata.

Esikohale panebki Vinogradova eluviiside muutmise. «Hea oleks, kui tervislikku elustiili ja toitumist õpetataks juba koolis. Mis on süsivesikud, millised on head süsivesikud, mis on glükeemiline indeks, kaloraaž, valgud ja rasvad,» arvas endokrinoloog. Kui need teadmised on aga õigel ajal saamata jäänud, siis aitab sellest kõigest aru saada diabeediõde. Mõnikord ei olegi vaja endokrinoloogi sekkumist, vaid ainult elustiilialast nõustamist. Noorukid peavad arsti sõnul arvestama kaloraaži, jaotama süsivesikuid päeva peale ühtlaselt – toitumine peab olema tervislik ja tasakaalustatud. Range keelamine siin ei aita, vaid tuleb teada mida, millal ja kui palju süüa.

Lisaks on oluline liikumine värskes õhus. Hea kui seda on iga päev ja kui ei, siis vähemalt kaks korda nädalas. «Siin ei tule kõne alla lihastreening jõusaalis. See küll kasvatab lihaseid ja vormib ka kehakuju, aga ainevahetuse jaoks on kõige olulisem aeroobne treening, mis põletab kilokaloreid: kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, tantsimine,» tõi Vinogradova näiteks.

Kuidas teha kaalus kärbe?

Ülekaalulise inimese kõhnumine peab olema järkjärguline. Kõige olulisem on endale seada realistlikud eesmärgid. Kui täna on ülekaal, siis soovitab arst seada eemärgiks sellest kasvõi 10 protsenti langetada ja sealt edasi liikuda. Pettumine ja ka depressioon tekib tavaliselt siis, kui kiiret muutust ei tule. «Ei saa rääkida mingist imest, sest kõhnumiseks ei ole pakkuda ühtegi rohtu, vaid seda saab teha ainult elustiiliga. Olen optimist ja loodan, et tuleb mõni ravim, mis muudaks ainevahetust kiiremaks, aga tänapäeval peab muutma ikka toitumis- ja liikumisharjumisi ning selle jaoks on vaja teadmisi ja kõrget motivatsiooni. Mõned ravimid on abiks, näiteks söögiisu vähendamiseks,» sõnas Vinogradova.

Rasvumise mitu palet

Arsti sõnul võib ainult oletada, miks osal inimestel rasvumine tekib. «Mõned on niivõrd ülekaalulised, kes kaaluvad näiteks 150–200 kilogrammi ning ma isegi ei julge väita, et see on kõik toitumisega saadud,» arvas Vinogradova, kelle sõnul on rasvumine väga mitmekülgne, lõpuni mitte tuntud ja keeruline teema. Rasvumisfaktoreid organismis, ka geene üksi on umbes 600, millega praegu praktiline meditsiin ei tegele, küll aga otsib teadusmeditsiin sellele lahendusi.

Omandatud rasvumiseks aga saab kindlasti pidada seda, kui inimene kaalus 60 kilogrammi ja järsku muutus 90-kilogrammiseks. «Kui laps on aga kogu aeg ülekaaluline olnud ja 16-aastaselt kaalub juba 140 kilogrammi, siis seal on kindlasti mängus mingid geneetilised tegurid, mida meditsiin praegu ei lahenda ravimitega,» nentis endokrinoloog. Ekstreemsete rasvumiste taga on tema sõnul rikutud või valesti ülesehitatud nälja- ja isukeskused ning ainevahetuse regulatsioonid.

Lapseeas seatud toitumisharjumused jäävad sageli püsima terveks eluks. «Oluline on, et lapsel oleks harjumus regulaarselt süüa ja et ta sööks õiget toitu, mitte juhuslikku krõpsu või küpsist. Väga tähtis on närimine. Sellest saabki alguse ainevahetus,» seletas Vinogradova. Sama oluline on kinni pidada taldrikureeglist. Kui inimene on harjunud taldrikul nägema palju süsivesikuid ja rasvu ning vähe juurvilju, siis tahab ta seda seal näha ka edaspidi.

Toorsalat aitab magu täita

Magu on lihasorgan, mis venib ja tõmbub kokku. Täiskasvanu magu mahutab kuni 300 milliliitrit. «Kui mõtleme enda peale, siis vahel satub sinna rohkem vedelikku ja toitu. Ülesöömise harjumusega inimeste magu võib olla liiter, kuid 500 milliliitrit on ka juba palju,» rääkis endokrinoloog. Kui mao seinad on veninud, tekib täiskõhutunne alles siis, kui toit saab kokku limaskestaga ehk magu on täidetud. Alles siis läheb ajju signaal, et kõht on täis. Seepärast inimene sööbki järjest rohkem. Magu tõmbab õnneks ka looduslikult tagasi, mitte ainult kirurgilisel teel. Kui inimene analüüsib, et ta on harjunud sööma 400 milliliitrit ja hakkab sööma 300 või 200, siis magu harjub ära. Natuke saab ka oma organismi petta täites magu kalorivaesete produktidega või juua pool tundi enne sööki vett. Kui alustada söömist toorsalatiga, siis see täidab 50 protsenti mao ruumist ja inimene ei söö enam nii palju süsivesikuid, valke ja rasvu.

Kui inimene alustab kõhnumise programmi, siis on tal vaja lähedaste toetust. Õpetust peab saama ka see, kes teeb süüa või ostab toitu. Kui laste puhul on nõustamist rohkem, siis täiskasvanute puhul antakse ülesandeid inimesele n-ö kodutööks. «Et muutus toimuks, peab inimene olema koostöövalmis, avatud, aus. Tuleb rääkida, kuidas ta reaalselt elab, töötab ja siis saab neid vigu parandada,» rääkis Vinogradova. Ebatervisliku kaalu alandamisel on arsti sõnul kõige tähtsam roll inimesel endal, tema iseloomul. «Nagu üks lõpetab suitsetamise kohe ja teine ei suuda. Üks otsustas ja tema iseloom on selline, et ta on enda suhtes kategooriline ja ta suudab vaid dieediga kõhnuda tervisliku piirini. Mõni aga ei ole otsuste tegemisel nii tugev,» sõnas Vinogradova. Arstid soovitavad võtta koer või sõbraga välja jalutama minna, vahel aitab seegi, kui inimene armub ja saab kokku õige kaaslasega. Peamiselt tuleb aga teadvustada, et risk ülekaaluks on olemas, see on probleem ja sellega peab tegelema, nentis arst.

Pärast kooki jaluta

Inimene tuleb ka liikuma saada. «Toit on saabuv energia, aga seda peab kulutama ja rohkem, kui saabus. Üle sööma harjunud inimesed ei saa elada miinimumkaloraažiga, vaid peavad toidukogust ainult vähendama ja liikuma,» sõnas ta. Vinogradova teeb selget vahet dieedil ja tervislikul eluviisil. Üks on lühiajaline protsess, teine oma elustiili muutmine. Inimene peab harjuma tihti sööma, kaloreid lugema, süsivesikuid jaotama, vett tarbima ja regulaarselt trenni tegema. Tegu ei ole enda piiramisega. «Toitainel ei ole mingit keeldu ja negatiivset mõju. Tuleb arvestada kogust, taldrikureeglit, et oleks salat ja kiudaineid ning liikuda. Kooki võib ka süüa, aga pärast kooki mine liigu jalgsi või jalgrattaga,» ütles Vinogradova. Arsti sõnul on aga põhiline mitte masendusse langeda. Kui muutused tehakse aegsasti, siis ei lähe tervis käest ära. Kehakaalu hoidmine ongi Vinogradova sõnul kõige olulisem. Kui ei ole võimalik alla võtta, siis on oluline vähemalt mitte juurde võtta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles