Mis on korrast ära, kui silmades tekib purutunne?

Silmade kuivus, mis süveneb ka kütteperioodil, annab alust põletikeks.

FOTO: Shutterstock

«Silmade ülepingest tekib silmalihaste spasm – pärast pikemat lähitööd ei suuda silmalihased enam lõõgastuda ja nii muutub kaugele nägemine uduseks. Kui silmade ülekoormus on igapäevane, võib geneetilise eelsoodumuse korral tekkida lühinägelikkus,» räägib Kreutzwaldi silmakeskuse silmaarst Merike Meren.

Digiseadmetesse naelutatud pilgu üle koormamisel võivad kaasneda ka silmalihaste valud, isegi peavalu.

Silmaarst tõdeb, et ideaalne arvuti vaatamiskaugus sõltub ekraani suurusest. Tahvel- ja sülearvuti puhul võiks selleks olla tavaline raamatulugemise kaugus, lauamonitor ei tohiks olla lähemal kui 40-50 sentimeetrit. «Mida kaugemal on ekraan ja mida suurem ta on, seda vähem koormavam on see silmalihastele. Mobiiltelefoni ekraani peame väga lähedale võtma ja tekst on seal üldjuhul väike, seega kujutab telefonist pikemat aega vältav lugemine suurt koormust silmalihastele,» märgib dr Meren.

Väike treening selgema pilgu heaks

Arvutiekraani oleks hea sättida nii, et pilk oleks suunatud silmade kõrgusest veidi allapoole. «Nii peame silmalihaseid vähem pingutama, samuti on siis laupilu väiksem ja pisaravedeliku aurumine samuti vähesem,» märgib arst. «Oluline on, et ekraanil ei oleks segavaid peegeldusi.»

Silmadele piisava puhkuse andmiseks on teadlased pakkunud välja 20 seaduse: 20 minuti tagant tuleks vaadata 20 sekundi jooksul umbes kuue meetri kaugusele. Lisaks sellele peaks iga tunni järel veidi ringi jalutama, et puhata silmi, sirutada jalgu ja tuulutada läbi tekkinud mõtterägastikud. «Minge õue ja nautige looduse ilu! Õues on õhk niiske ja teie pilk on suunatud rohkem kaugusse. Lisaks kaunis emotsioon ja füüsiline koormus käimise, jooksmise või rattasõidu näol,» soovitab arst.

Kui õue minna ei saa, siis on omal kohal silmade harjutused. «Vaadake vaheldumisi kaugele ja lähedale ning liigutage oma silmi erinevates suundades,» õpetab dr Meren.

Purutunne silmas?

Ekraanide ees me ei pilguta silmi piisavalt ja need muutuvad kuivaks, mis teeb töö arvuti taga väga ebamugavaks. Probleemi süvendab asjaolu, et kütteperiood muudab ruumide õhu kuivaks.

«Kui silm on kuiv, tekib kergesti põletik, sest mikroobid, allergeenid ja viirused saavad takistamatult silmas tegutseda. Aga põletik - see on ebamugavustunne, väsitakse kergemini, nägemine võib muutuda udusemaks ja seega töövõime langeda. Parem on kasutada kunstpisarat, kui lasta tekkida kuivusest põletikul ja siis hakata ravima retseptirohtudega,» ütleb Meren.

Kasutada võiks viskoossemaid, nägemisel pinda hästi katvaid tilku – need püsivad kauem silmas. «Kui on tekkinud juba väike põletik, siis võib kasutada vesisemaid tilku, et haigustekitajaid ja allergeene silmast välja uhtuda. Mitte kunagi ei ole ohtu kunstpisaratega üle doseerida. Tavaliselt pannakse neid liiga harva.»

Arsti sõnul peaks kunstpisaraid kasutama ennetavalt, et silm ei kuivaks. «Kui hakkate tundma, et silmad on kibedad, on tekkinud purutunne, siis olete juba hiljaks jäänud. Aga päästke siis veel, mis päästa annab! Põletikuliste silmade puhul on alati esmaabiks kunstpisar, aga kui paari päevaga paremaks ei lähe, tuleb pöörduda silmaarsti poole,» juhendab dr Meren.

Tohtri poole tuleks seada sammud ka siis, kui pauside tegemisele vaatamata silmad väsivad ja tekivad nägemisprobleemid.

Tagasi üles