Neuroloog avaldab insuldi suurima riskiteguri

Suitsetamisest loobudes langeb insuldirisk rohkem kui mitu korda.

FOTO: Wavebreakmedia ltd/PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Enamikul juhtudel on veresoone sulgumisele järgneva ajuinfarkti algpõhjuseks ateroskleroos. Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloog-ülemarst ja neuroloogiakeskuse juhataja dr Andrus Kreis räägib, mis tõstab oluliselt insuldiohtu ja kuidas riski alandada. Suitsetamisest loobudes langeb see ligi viis korda.

Põhjuseks võivad olla ka muud veresoone sulgumist põhjustavad seisundid, näiteks südame rütmihäired. «Kui süda on rütmist väljas, siis südames võivad tekkida trombid ja need võivad liikuda ajju,» selgitab dr Kreis regionaalhaigla saates «Tervisepooltund».

Teise infarkti vormi ehk ajuverevalumi peamiseks riskiteguriks on kõrge vererõhk. «Vahetu vererõhu tõus ei olegi nii väga oluline – teame, et sportlased, kel on tervis korras, võivad taluda väga kõrgeid vererõhkusid oma soorituste puhul. Ohuteguriks on vererõhuhaigus, kus inimesel on aastate või aastakümnete jooksul vererõhk normist kõrgem, üle 135/85 mmHg. Siis tekivad veresoontes muutused, mis muudavad versooned hapraks – siis ei ole enam palju vaja, et versoon lõhkeks,» ütleb neuroloog.

Kas harjumusi muutes on võimalik insuldiriski vähendada? «Inimese elustiilist sõltub väga palju,» tõdeb Kreis. «Peamine insuldi riskifaktor on suitsetamine. Kui inimene saab suitsetamisest loobuda või veel parem – pole seda kunagi alustanud –, siis tal kuni viis korda insuldirisk väheneb.»

Muudest elustiiliteguritest, mida muutes kahaneb insuldirisk, rõhutab arst tervislikku toitumist, sealhulgas liigse rasva vältimist, ja füüsilist aktiivsust. «Võib-olla on isegi kehakaalust tähtsam see, et inimene regulaarselt tegeleb mingisuguse kehalise aktiivsusega. Tegelikult on need riskid samad mis südameinfarkti puhul,» tõdeb Kreis.

Populaarne