Kardiotrenn parandab aju võimekust

Kardiotrenn parandab kognitiivset võimekust.

FOTO: Shutterstock

Teadlased on varasemate teadusuuringute põhjal kindlaks teinud, et kardiotrenn aitab ennetada südamehaigusi ja vaimse tervise probleeme. Uuest uuringust on selgunud, et kardiotrenn mitte ainult ei kaitse aju kognitiivse võimekuse vähenemise eest, vaid parandab oluliselt ajumahtu ja mitmeid ajufunktsioone.

Uuringus osales 2103 inimest vanuses 21–84, kelle ajusid jälgiti nelja aasta vältel. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kas kardiotrenn mõjutab ajumahtu ja hallaine mahtu. Osalejatel tuli läbida trenažööridel treeningprogramm, mille vältel mõõdeti nende hapnikutarbimist. Seejärel läbisid osalejad magnetresonantstomograafia (MRT).

Uuringus arvestati teisi mõjutegureid, nagu sugu, vanus, suitsetamine, kehakaal, vererõhk ja üleüldine tervislik seisund. Südamevõimekust hinnati hapniku tarbimise põhjal – treeningu ajal mõõdeti seda, kui palju hapnikku on organism võimeline pingutuse ajal omandama.

Tulemustest selgus, et kardiotrennil on positiivne mõju ajumahule. Mida rohkem hapnikku oli inimene pingutuse ajal võimeline omandama, seda suurem oli tema hallaine maht, mis tähendab paremat lihaskontrolli, mälu, emotsioonide reguleerimist, enesekontrolli ja analüüsivõimet.