Tähtis teada ⟩ Keskpäevane kiirülevaade olulisematest kriisiuudistest

Apteekidesse jõudnud maskidele joosti tormi. Foto: Elmo Riig

Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 9. aprilli keskpäeval. 

1207 ametlikult nakatunut

Sel pühapäeval möödub täpselt üks kuu kehtestatud eriolukorrast. Eestis on kokku tehtud 26 416 testi, nendest 1207 ehk 5% on olnud positiivsed. Enim nakatunuid on jätkuvalt vanusegrupis 55-59 (11%), järgnevad 45-49 ja 50-54, kumbki 10%. 

Ööpäevaga tuli enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (10), Harjumaal (5). Ida-Virumaal ja Pärnumaal lisandus kummaski kolm ning Põlvamaal ja Viljandimaal kummaski üks juhtum. Haiglaravi vajab 134 inimest, kellest 9 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 83 inimest. Viimase ööpäeva jooksul ei surnud Covid-19 tõttu Eestis keegi.

Terviseküsimuste kõrval on paljudel tekkinud majanduslikke probleeme. Enne, kui rahamured üle pea kasvavad, tasub pangast küsida maksepuhkust, mida on juba tehtud üle 10 000 korral – ligi 70% juhtudest on vormistatud eraisikutele. Puhkust saab taotleda nii ettevõtete laenude, eluasemelaenude, liisingu kui ka tarbimisfinantseerimise lepingute puhul ning pangaliit kinnitab, et pangad on paindlikud.

Saarlaste koroonakogemused

Kuressaare haigla ravijuhi Edward Laane sõnul on koroonaviirus ülinakkav, meditsiinipersonalil on keeruline terveks jääda, kuigi majas on eraldatud alad tervetele ja haigetele, töötavad kvartslambid. Kuressaare haigla saab juba jagada oma õppetunde, kus ruumide koristamine käib nii, et poisid tulevad skafandrites, lasevad põrandad õunapuude mürgipritsi sarnasest aparaadist tugevasti piirituse järele lõhnava ollusega üle ja pesevad ära.  

Saarlastel on kroonakriisis veel üks uudne kogemus. Väikses kogukonnas jääb viirusest tervenenule justkui häbimärk külge, tunnistab haiguse seljatanud saarlanna Piia. Ta imestab sellise suhtumise pärast, sest koroona pole ometi nagu AIDS, et said selle igaveseks ja oled ise süüdi. Aga ometi on tal tunne, et tuleks nagu milleski süüdi olla ning ta on hakanud märkama, et inimesed pelgavad teda.

Millest üldse sõltub koroonaviiruse põdemise raskus? Mis tundega arstid tööle lähevad ja mis saab edasi? Pikas intervjuus hoiatab Ida-Tallinna keskhaigla Covid I osakonna juht dr Alice Lill, et haiguse taandumise korral ei tohi mingil juhul valvsust kaotada – pigem pidada piirangutest kinni rohkem kui vähem.

Maskid ja kätlemine

Eile hommikul kuulutati mitmes meediakanalis, et apteekides on näomaskid taas saadaval. Neile joosti seepeale sellist tormi, et päeva õhtusse veeredes oli vähemalt pealinnas enamik apteekidest juba maskidest tühi. Uus partii maske peaks jõudma Eestisse kas selle nädala lõpus või uue alguses. 

Ehkki inimestele on soovitatud regulaarset kätepesu, siis kui paljud inimesed kohaldavad samasuguseid ettevaatusabinõusid oma nutitelefonide puhul? Kaspersky annab näpunäited mobiilseadmete viirusevabana hoidmise kohta.

Kuna paljud haigused, kaasa arvatud hingamisteedega seotud infektsioonid levivad ka käte vahendusel, siis tuleks kätlemise otstarbekust uuesti kaaluda. USA nakkushaiguste spetsialisti Anthony Fauci arvates tuleks see jäädavalt unustada.

Hollandi teadlased manitsevad, et sportides tuleks hoida oluliselt suuremat vahet kui kaks meetrit, sest kuni kahemeetrine distants on efektiivne vaid juhul, kui inimesed seisavad siseruumides või väikese tuule korral õues paigal. 

Pühad koos Postimehega

Nädalavahetuse Postimees sukeldub koroonakriisi südamesse Saaremaale, kus valitseb kurnatus ja ränk töö. Keerulistel aegadel kolme valitsust juhtinud Tiit Vähi tunnistab Arterile, et kuigi peab end kriisides karastunud meheks, tunneb temagi praegu tuleviku ees hirmu. 

Postimehe arvamus- ja kultuurilisas AK esitavad majandusanalüütikud visioone maailmamajanduse ülestõusmisest pärast koroonat. Mart Laar ja Erkki Bahovski võtavad põhjalikult ette kahekõitelise «Eesti Vabadussõja ajaloo». Veel leiate põnevat lugemist lunastuse mõttest, infosõjast, virtuaalelust ja uutmoodi õppimisest.

Postimehe põhjalik kultuurikalender annab ülevaate veebikeskkonda kolinud meelelahutusest, mida saab kodus vaadata nii otse kui tagantjärele.

Homme on suur reede ning see on vaikne hetk sisekaemuseks. Mõtelgem, kuidas me üheskoos kriisist tugevamana väljume, ilma et me oma 30 aastaga üles ehitatud riigi laiali lammutaks.

Püsime kodus terved ja loeme Postimeest!

Ametlikku informatsiooni koroonaviiruse leviku ja vajalike juhtnööride kohta leiate Postimehe koroonablogist ja terviseameti kodulehelt.

Eriolukorda puudutavad ametlikud teated leiad siit. Postimehest saad ka teada, kuidas koroonaviirust ära tunda.