Ukrainas töötanud arst: mäletan siiani analüüside vastuseid õlleetiketi tagaküljel

Ukraina haigla Covid-19 osakond FOTO: Gleb Garanich/Reuters/Scanpix

Rakvere perearst Maksym Umantsev, kes tuli Ukrainast Eestisse kümme aastat tagasi, tõdeb, et kui Eestis patsient enamasti ei muretse selle pärast, kas ta peab haiglaravi eest maksma või kas ravimid on talle taskukohased, siis vaatamata põhiseaduse järgi tasuta meditsiiniabile Ukrainas, päriselus patsient ikkagi maksab selle eest. 

Vaatamata sellele, et Umantsev oli Ukrainas töötanud suures, 850 voodikohaga haiglas, šokeeris teda Ida-Viru Keskhaigla hea varustustase: hingamisaparatuur, monitorid, ühekordsed tarvikud, labori võimalused jne, vahendab Med24.

kuna kümme aastat tagasi, nagu ka praegu, oli Eestis erakorralise meditsiini osakondades tööjõupuudus, kutsuti teda Ida-Viru Keskhaigla EMO-sse tööle.

«Olin üllatunud sellest, kui palju oli siin erinevaid digivõimalusi, alates internetipangast kuni digiretseptini. Vähemalt 2010. aastal ei olnud Ukraina haiglates üldse arvutivõrke, olid mõned üksikud arvutid, mille arstid olid oma raha eest soetanud, ja neid kasutati «trükimasinatena» epikriiside trükkimiseks. Enamik epikriise kirjutati käsitsi, mõned trükiti arvutisse «diktofonikeskuses». Ukrainas töötamise ajast mäletan siiani analüüside vastuseid õlleetiketi tagaküljel,» räägib Umantsev.

Umantsevil on ka anestesioloogikutse, aga ta on valinud perearsti oma lihtsal põhjusel: «Tahan magada oma voodis.»

Töökoormuse vahe Ukraina ja Eesti intensiivraviteenistuses on täiesti erinev. Ta ei teinud Ukrainas mõnikord kogu öö jooksul ühtegi narkoosi ja päevasel ajal oli üks-kaks anesteesiat.

Ukraina inimesed maksvad arstiabi eest. Umantsev luges Ukraina kodulehelt, mitu protsenti sealsetest patsientidest maksis uuringute ja muu eest onkokirurgias: 95% kompuutertomograafia, 93% positronemissioontomograafia, 80% ultraheliuuringu, 72% koloskoopia, 47% röntgenuuringu eest; 85% operatsioonitarvikute eest, 75% ravimite eest postoperatiivses perioodis, 73% anesteesia ja intensiivravi ravimite eest; 84% kirurgile, 78% anestesioloogile. Ainult 1% mainis, et kõik oli tasuta. «Mulle tundub, et need arvud räägivad ise enda eest – Ukraina patsiendid tunnevad ennast kaitsetuna,» tõdeb ta.

Sama lugu on meedikutega. «Näiteks töötab minu ämm Ukrainas perearstina. Pärast reformi perearstide palk küll kasvas, praegu on see Ukrainas kuskil 400 eurot, sõltub nimistu suurusest.»

Tagasi üles
Back