WHO: tuvastatud on üle tuhande ahvirõugete juhtumi
/nginx/o/2022/05/26/14577605t1h9baa.jpg)
Maailma terviseorganisatsoon (WHO) hoiatas kolmapäeval ahvirõugete leviku ohu eest mitteendeemilistes riikides, kus on tuvastatud juba üle 1000 nakkusjuhu.
WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles, et ÜRO terviseamet ei soovita massilist ahvirõugete vastu vaktsineerimist, sest ühtki surmajuhtumit seni teada ei ole.
Tedrose sõnul on aga oht, et ahvirõuged kodunevad mitteendeemilistes riikides, kus seda muidu ei levi.
Ahvirõuged on loomade viirusnakkushaigus, mis võib kanduda ka inimesele. Haigus esineb peamiselt Kesk- ja Lääne-Aafrika troopilistes vihmametsades, kuid viimase kuu jooksul on seda tuvastatud mitmel pool Euroopas, eeskätt Suurbritannias, Hispaanias ja Portugalis.
«WHO-le on nüüdseks teatatud rohkem kui 1000 ahvirõugete juhtumist 29 riigis, mis ei ole selle haiguse jaoks endeemilised,» ütles Tedros.
«Seni ei ole neis riikides teatatud ühestki surmajuhtumist. Juhtumeid on tuvastatud peamiselt, kuigi mitte ainult meeste hulgas, kes seksivad meestega,» lisas ta.
Tedrose sõnul on mõnest riigist hakaknud tulema teateid ka kogukondlikust nakatumisest ja haigestunute hulgas on naisi.
Haigestumise esmasteks sümptomiteks on palavik, tugev peavalu, lihasvalu ja lümfisõlmede turse. 1-3 päeva pärast palaviku tõusmist tekib nahalööve.
Tedros ütles, et haigus võib olla ohtlik kaitsetumatele inimestele nagu rasedad naised ja lapsed.
WHO käsitleb haigupuhanguna juba ühte ahvirõugete juhtumit mitteendeemilises riigis.
Tedrose sõnul teeb mõistagi muret asjaolu, et viirus on Aafrikas levinud ja surmajuhtumeid põhjustanud juba aastakümneid. Sel aastal seal üle 1400 arvatava nakkusjuhu ja 66 surma.
«Iga päev selle viiruse ohus elavad kogukondade pärast tuleb tunda samamoodi muret, nad väärivad sama hoolt ja juurdepääsu vahenditele, millega end kaitsta,» rõhutas WHO juht.
Neis vähestes kohtades, kus vaktsiinid on kättesaadavad, kasutatakse neid nakkusohus inimeste, eeskätt tervishoiutöötajate kaitsmiseks.