Teadlased avastasid veel ühe vererõhku mõjutava teguri
4. oktoober 2022, 19:02
Neerud on tervist toetava vererõhu säilitamisel pärgamata kangelased, filtreerides iga päev 180 liitrit vedelikku ja ka selles sisalduvat soola, hoides nii vererõhku kontrolli all. Kuid Pittsburghi ülikooli teadlaste uus uuring näitas, et üllataval kombel mängib vererõhu kontrolli all hoidmisel rolli ka neerudest väljaspool asuv rakukanal, vahendab Medical Xpress.
Ameerika südameassotsiatsiooni ajakirjas Hypertension avaldatud leid viitab paljutõotavale uuele sihtmärgile kliinilistes uuringutes, et testida olemasolevate ravimite potentsiaali vererõhu langetamisel.
«Meie leiud olid täiesti ootamatud,» ütles dr Brandon Michael Blobner, kes tegi uuringu osana oma doktoritööst ja on nüüd Pittsburghis asuva BlueSphere Bio bioinformaatikafirma teadlane. «Varem oli vihjeid sellele, et neeruväliste soolatöötluskanalite mutatsioonid mõjutasid vererõhku, kuid mehhanismi kinnitamine oleks olnud võimatu ilma tohutute geneetika andmebaasideta, millele meil oli juurdepääs valdkondadevaheliste partnerlussuhete kaudu.»
Peaaegu pooltel USA täiskasvanutest on kõrge vererõhk, mida seostatakse kroonilise neeruhaiguse ja insuldiga ning see mõjutab ebaproportsionaalselt palju mustanahalisi inimesi. USA haiguste ennetamise ja tõrje keskuse andmetel on kõrge vererõhk kontrolli all vaid igal neljandal, mis teeb sellest ühe riigi suurima rahvatervise probleemi.
Kõrget vererõhku tingib osaliselt vedeliku ja soola tase – suur hulk soola hoiab kehas kinni vedelikku, mille arvelt suureneb ka vere maht, avaldades seeläbi veresoontele liigset rõhku, ühtlasi neid ja elundeid kahjustades.
Uus uuring keskendus väikestele kanalitele, mida teatud rakkude membraanid kasutavad vedeliku mahu reguleerimiseks vastavalt sellele, kui palju naatriumi rakud sisaldavad. Blobner tundis huvi, kas nende kanalite alaühikuid kodeerivate geenide mutatsioonid võivad mõjutada vererõhku.
Koos inimgeneetika dotsendi Ryan Minsteriga loodi genoomsete järjestuste ja vererõhunäitajate andmekogum enam kui 28 000 inimese kohta, kes osalesid täppismeditsiini (TOPMed) kogu genoomi järjestamise projektis.
«Minu jaoks oli selle projekti üks tõeliselt põnevaid tahke see, et see oli nii sihipärane ja hüpoteesipõhine,» ütles Minster. «Sageli oleme nende suurte genoomikaprojektide puhul agnostilisemad – loome laia võrgu – ja avastuse kinnitamiseks võib kuluda aastakümneid. Selles projektis tehti märkimisväärne leid märkimisväärselt kiiresti.»
Teadlased on teadnud, et haruldased mutatsioonid kõnealuste kanalite alfa-, beeta- ja gamma alaühikuid kodeerivates geenides – kõik kolm asuvad neerurakkudes – võivad põhjustada vererõhu ohtlikke äärmusi. Kuid kui teadlased uurisid mutatsioone veel üksikasjalikumalt, avastasid nad, et neljas alaühik – delta – mõjutab vererõhku. Oluline on see, et deltat leidub väljaspool neere – immuunrakkudes, aga ka kopsudes, südames ja käärsooles olevates rakkudes.
Kui inimese kõrge vererõhk on tingitud vedeliku ja soolade tasakaaluhäiretest, mis on põhjustatud neeruväliste rakkude kanalite talitlushäiretest, siis värske leid võib anda võimaluse uute tõhusate ravimeetodite tuvastamiseks.