/nginx/o/2009/02/03/127468t1h6b5a.jpg)
USAs läbi viidud uuring näitas, et enamik USA tervetest lastest ja teismelistest, kes võtab igapäevaselt vitamiine ja mineraalaineid sisaldavaid toidulisandeid, ei pruugi neid tegelikult vajada.
Kõige enam võtavad vitamiine lapsed, kes neid tegelikult ei vaja
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
3. veebruar 2009, 19:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samast uuringust selgus, et lapsed, kes vitamiine kõige rohkem vajaksid, ei võta neid, kirjutab Science Daily.
«Paljud lapsed ja noorukid, kes võtavad iga päev toidulisandeid, ei peaks neid tegelikult võtma, kuna nad saavad vitamiinid juba toidust vajalikus koguses kätte,» ütles uuringu juhtivatuor Ulfat Shaikh.
Shaihk ja tema kolleegid UC Davis meditsiinikoolist analüüsisid 10 828 2- kuni 17-aastase lapse andmeid, mis olid pärit 1999.-2004. aastal läbi viidud toitumisuuringust. Laste kohta uuriti, kas nad olid saanud viimase kuu jooksul vitamiinipreparaate, samuti uuriti nende toitumise ja kehalise koormuse kohta.
«Me tahtsime rohkem teada selle kohta, millised lapsed võtavad toidulisandeid ning kas lapsevanemad võivad kasutada toidulisandeid kehva toitumisega seotud terviseprobleemide ennetamiseks,» ütles Shaikh.
Varasemad uuringud on näidanud, et umbes üks kolmandik USA lastest võtab iga päev multivitamiine. Antud uuringust selgus, et tervemad, aktiivsemad, rohkem tasakaalustatud toitu söövad ning tervishoiuteenustele paremat ligipääsu omavad lapsed võtavad suurema tõenäosusega ka vitamiine.
Suurepärase tervisega lastest võttis vitamiine tervelt 37 protsenti, samas kui kehva tervisega lastest oli vitamiinide tarbijaid vaid 28 protsenti. Shaikh rõhutas, et kui laps on täiesti terve ja toitub vaheldusrikkalt, on vitamiinid eraldi toidulisandina täiesti ebavajalikud.
Lisaks märkis Shaikh ära, et 2- kuni 4-aastaste laste puhul ei tohi unustada ka võimaliku üledoosi ohtu, kuna väikesed lapsed võivad seostada vitamiine kommi söömisega. Suures koguses võetuna võivad aga vitamiinide ja mineraalidega toidulisandid põhjustada erinevaid kõrvaltoimeid alustades oksendamisest ja lõpetades neerukahjustustega.
Järgmise sammuna soovib Shaikh uurida, miks otsustavad lapsevanemad oma lastele multivitamiine anda.
Uuringust tuli välja ka hüpotees, et vitamiinide võtmisel on takistuseks raha - mida vaesem oli uuritav perekond, seda väiksema tõenäosusega võtsid lapsed vitamiine, kuigi just nemad vajaksid neid kehvema toiduvaliku tõttu kõige enam.