NÄDALA KOKKUVÕTE Hüva tervisenõu suurtele ja väikestele

PM Tervis
Copy
Kehakaal sõltub toiduvalikust.
Kehakaal sõltub toiduvalikust. Foto: Shutterstock

Postimehe terviseportaal teeb ülevaate mööduva nädala kõige loetumatest terviselugudest. 

1. Apteeker avaldab, millest saab enamasti alguse väikelaste kõrvapõletik

Jahedamad ja niiskemad ilmad toovad lisaks sügise hõngule kaasa viirustehooaja alguse. Üks laste ebamugavaim tervisemure, kõrvapõletik saab enamasti alguse just nohust. Kõrvapõletiku ennetamiseks on esmatähtis tegeleda lapse nohuga ning loputada ja vedeldada ninasekreeti. Laste puhul, kes ei oska veel nuusata, on väga oluline ninasekreedi väljasaamiseks kasutada ninaaspiraatorit.

Laste kõrvavalu on enamasti viiruslik ja ei vaja antibiootikume. Raviks sobivad käsimüügis olevad suukaudsed valuvaigistavad siirupid ja turset alandavad ravimid. Aktiivselt tuleb ravida nohu ja seda kas meresoola või teiste looduslike ninalahustega või suukaudsete siirupite ja tilkadega.

2. Kuidas mõjutab õhtul söömine kehakaalu?

Uuringutest on selgunud, et söömise puhul on lisaks kalorite hulgale tähtis ka see, mis kell süüakse. On leitud, et need, kes söövad suurema osa kaloritest päeva esimeses pooles, langetavad kergemini kaalu.

Teadlased selgitasid välja, et pärast kella kaheksat õhtul on seedimine aeglasem ja toit jääb kauemaks organismi. See aga suurendab tõenäosust, et organism asub toidust saadud energiat rasvana talletama.

3. Teadlased: kui süüa neid aineid liiga vähe, tekib ülekaal

Inimesed, nagu paljud teised liigid, reguleerivad valgu tarbimist rohkem kui ühegi teise toidukomponendi oma. Kui valgu hulk väheneb, kompenseeritakse seda toidutarbimise suurendamisega.

Londoni Kuningliku seltsi eestvedamisel tehtud teadustöö näitab, et erinevate uuringute tulemused toetavad üha enam ideed, et valgupuudus tõukab tagant rasvumist. Autorid kirjeldavad avaldatud uuringuid, mis hõlmavad valgu ja söögiisu vahelisi mehhanisme. Andmetele tuginedes näib seos valgupuuduse ja ülekaalulisuse kohta kehtivat ka laste ja noorukite puhul.

4. Millised on C-vitamiini liigse tarvitamise ohtlikud kõrvalmõjud?

Rootsi Karolinska Instituudi teadlaste hiljutine uuring näitab, et antioksüdandid, nagu näiteks C- ja E-vitamiin, stimuleerivad vähkkasvajates uute veresoonte kasvu, aidates neil organismis laiemalt levida. Uurijad väidavad, et nende avastused rõhutavad antioksüdantide toidulisandite üledoseerimisel potentsiaalset ohtu. Tavalises toidus leiduvate antioksüdantide pärast pole vaja muretseda, kuid uuring hoiatab nende liigse tarbimise eest vähiga patsientidel ja inimestel, kellel on suurenenud vähirisk.

TASUB TEADA

Tervisekassa tuletab meelde: töötaja haigestumisel hüvitatakse haiguslehti alates neljandast päevast

Lähtuvalt valitsuse otsusest on alates 1. juulist 2023 esmase haiguslehe väljastamisel kolm esimest päeva töötaja omavastutus. Tööandja maksab hüvitist neljandast kaheksanda päevani ja alates üheksandast haiguspäevast maksab hüvitist tervisekassa.  Hooldushüvitise kord ei muutu. Hoolduslehti hüvitatakse alates hoolduslehe esimesest päevast kõigile ravikindlustatud inimestele, kes põetavad haiget last või oma perekonnaliiget.

Suitsiidiennetuspäeval avavad uksed vaimse tervise kohvikud

Pühapäeval peetaval suitsiidiennetuspäeval avatakse Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis vaimse tervise kohvikud. Vaimse tervise kohvikusse on sel päeval oodatud kõik inimesed, kes soovivad ärakuulamist, samuti ka inimesed, kes on mures oma lähedase vaimse tervise pärast ja soovivad seda jagada.

Suitsiidiennetuspäeval on avatud vaimse tervise kohvikud Tallinnas Rävala Reval Cafes kell 9–17, Tartus Riia maanteel Reval Cafes kell 10–21, Pärnus Cafe XSs kell 11–17 ja Viljandis Rohelise Maja Kohvikus kell 10–16.

«Naised teaduses» stipendiumi pälvisid ravimite mõju inimorganismile uurivad teadlased

5. septembril toimus Eestis esmakordselt L'Oréal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi «Naised teaduses» tunnustamisüritus, kus tõsteti esile Eestist, Lätist ja Leedust pärit silmapaistvaid naisteadlasi, nende uurimistöö tulemusi ning panust teadusesse ja innovatsiooni.

Eestlastest pälvisid tänavused 7000 euro suurused uurimistoetused Tartu Ülikooli genoomika instituudi reproduktiivgeneetika ja genoomika kaasprofessor dr Triin Laisk ning sama instituudi mikrobioomika nooremteadur Kertu Liis Krigul. Naisteadlaste sõnul on stipendium väga oluline nende enda teadustöö jätkamiseks ning julgustab ka teisi noori naisi teadlase karjääri valima.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles