NÄDALA KOKKUVÕTE ⟩ Kuidas märgata vähki ja sellest raskest haigusest hoiduda?

Vähirakud muutuvad vähem kleepuvaks, mis aitab neil liikuda ümbritsevast koest välja. Foto: Shutterstock

Postimehe terviseportaal pani kokku selle nädala kõige loetumad uudised vähi kohta.

1. Avastati tegur, mis võib tagant tõugata vähi teket

Rakkude jagunemisest üle jäänud osakesed sisaldavad RNA-d, mis võib teiste rakkude poolt omastatuna levitada vähi geneetilist kuvandit, tuvastasid teadlased. Varasemad uuringud on näidanud, et normaalsete jagunevate rakkude, tüvirakkude ja vähirakkude hulgast koguneb sellised jääke just tõenäolisemalt vähirakkude pinnale. See on olnud omakorda seotud kasvaja soodsama kasvuga. Teadlased ütlevad, et edasised uuringud võivad kasutada ajutse silla RNA-d, et võimaldada ravimite otse vähirakkudesse viimist või peatada nende jagunemine.

2. Kõhunäärmevähiga aitab võidelda selle olulise toitaineta jätmine

Kui asendada toitaine, millest sõltub kõhunäärmevähi rakkude ellujäämine, jääb vähk nälga ja aeglustub selle levik, ilmnes uues uuringus. Üks asi, mis eristab kõhunäärmevähki teistest vähivormidest, on selle sõltuvus toitainest glutamiin, mida selle rakud kasutavad ellujäämiseks ja paljunemiseks. Nii kasutasid teadlased hiirtel 6-diaso-5-okso-L-norleutsiini (DON), mis on struktuurilt sarnane glutamiiniga, kuid mida ei saa kasutada kütuseallikana, ning ilmnes, et see aeglustas oluliselt kasvaja kasvu ja peatas selle leviku. Kuigi DON on läbinud varajased kliinilised uuringud kopsuvähi raviks ja L-asparaginaasi juba kasutatakse, on see esimene kord, kui neid kahte kasutatakse koos.

3. Maksavähi tekke olulised riskitegurid on need terviseprobleemid

Maksavähk on haigus, mille puhul maksakoes tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Esmast maksavähki esineb Eestis suhteliselt harva, haigust täheldatakse mõnevõrra sagedamini meestel. Suhteliselt tagasihoidlike vaevuste tõttu haiguse algul on maksavähki raske varases staadiumis avastada. Maksavähile võivad viidata parema roidekaare all kombeldav tihke moodustis, raskustunne või valu paremal ülakõhus, valu parema abaluu piirkonnas, isutus, seletamatu kaalulangus, naha või silmade kollasus.

4. Jämesoolevähi sõeluuringu ABC: millal ja kuidas osaleda?

Jämesoolevähk on üks levinumaid vähivorme maailmas, kuid on olemas tõhus ennetusmeede – jämesoolevähi sõeluuring. Jämesoolevähk on enamasti limaskesta kasvajast alguse saanud pahaloomuline kasvaja, mis paikneb jämesooles ja mille tekkeks on vaja mitme vähki põhjustava teguri aastatepikkust koostoimet. See on sageli esinev haigus, mis kimbutab peaaegu võrdselt nii naisi kui mehi enamasti vanuses üle 50 eluaasta. Eestis haigestub jämesoolevähki igal aastal peaaegu 1000 inimest. Jämesoolevähi sõeluuringul kasutatakse peamise meetodina peitveretesti, mille abil saab avastada roojas leiduvat verd. Koloskoopia ehk jämesoole uurimine torukujulise videokaameraga varustatud instrumendiga võetakse appi ainult positiivse peitveretesti korral.

5. Viis sümptomit, millega annab märku neeruvähk

Neeruvähi sümptomid võivad olla raskesti märgatavad. Haigusest võivad aga märku anda uriini tumedaks muutumine, väsimus või vähene energia ja palavik. Kui kasvaja suureneb, võib inimene tunda alaseljavalu. Neerude üks tähtis ülesanne on anda kehale märku, et tuleb toota rohkem punaseid vererakke. Kui neerud aga ei tööta korralikult, võib see probleem viia aneemia tekkeni. Aneemiast võib anda märku süvenev väsimus, üldine nõrkus, pearinglus, kiire südamerütm või raskused keskendumisel.

TASUB TEADA

Hambaravihüvitis suureneb järgmisest aastast

Valitsus otsustas tõsta täiskasvanute hambaravihüvitist 40 eurolt 60 eurole ning hambaravihüvitist toimetulekutoetuse saajatele, töötutele ja eakatele 85 eurolt 105 eurole. Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on koos üldise hinnatõusuga vajalik hüvitise tõus, et inimesed saaksid jätkuvalt lubada endale hambaravi. «Hambaarstile tuleks pöörduda ka kontrolliks, mitte ainult viimases hädas, mis on tihtipeale inimese jaoks kallim,» selgitas Sikkut.

Asutakse uuendama erivajadustega laste tugiteenuseid

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitasid ühiselt uue tegevuskava, mille eesmärk on 2024. aasta aprilliks töötada välja ettepanekud, kuidas lastele suunatud vajaduspõhiste tugiteenuste hindamise ja pakkumise protsessi lihtsamaks ja kiiremaks muuta. Minister Kallase sõnul liigub haridus- ja teadusministeerium väljapakutud suunas kindla eesmärgiga. «Eesmärk on pakkuda igas vanuses lapsele vajaduspõhist tuge ja ennetada abivajaduse suurenemist. Suurem koostöö muudab lapsele ja lapsevanemale menetlusprotsessid ladusamaks ja lihtsamaks, lõpeb tegevuste dubleerimine ja andmete mitmekordne küsimine,» ütles Kallas.