Kuidas olla oma elu parimas vormis pärast viiekümnendat sünnipäeva?

Foto: Synlab Eesti

Paljud tänapäeva naised on maagilist viiekümnendat eluaastat ületades saavutanud oma parima füüsilise ja karjäärialase vormi. Hoolimata tervislikest eluviisidest toimuvad naise organismis vanusega muutused, millega tuleb hea füüsilise ja vaimse vormi hoidmisel arvestada. Millised tervisenäitajad saavad vanusega järjest olulisemaks, et füüsiline ja vaimne toonus jätkuvalt kõrgel hoida, räägib SYNLABi laboriarst ja Küpse naise tervisekontrolli üks väljatöötajatest, dr Meeli Glükmann.

Vanuse kasvades sagenevad probleemid kõrge vererõhu ja kolesteroolitasemega, II tüübi diabeediga, liigestega, väheneb luude tihedus, mistõttu on suurem oht luumurdude tekkeks ning väsimus on kiirem tulema. Mitmed neist tervisemuredest on küll seotud elustiili või ka koguni geneetikaga, kuid nende risk suureneb vanusega ning on teadliku tegutsemisega ennetetavad või võimalik kontrolli all hoida. „Vereanalüüsidele tuginedes saab anda täpsustatud ülevaate naise tervislikust seisundist, avastada hormonaalseid ja ainevahetushäireid, hinnata südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski ning põletike võimalikku esinemist või puudumist,“ selgitab dr Glükmann.

Vitamiinid ja mineraalained, mille sisaldust veres 50+ vanuses regulaarselt jälgida

Küpses eas naistel tõuseb risk luuhõrenemise tekkeks, sest alanenud naissuguhormoonide sisaldus organismis kiirendab luukadu ehk osteoporoosi ja seda eelkõige menopausi esimese viie aasta jooksul. Juhul, kui organismis jääb vajaka D-vitamiinist, kaltsiumist, fosfaadist või magneesiumist, võivad tekkida luumurrud. Osteporoosi ennetamine on võimalik ja väga paljuski igaühe enda kätes: kõige olulisem on mitmekesine tervislik toit ning mõõdukas füüsiline koormus. Kaltsiumit on inimese kehas kõikidest mineraalainetest kõige rohkem ja ligi 99% selle varudest sisaldub luudes ning hammastes. Veres normi piirides olev kaltsiumisisaldus viitab normaalselt toimivale ainevahetus- ja hormonaalsüsteemile. Piisav D-vitamiini sisaldus organismis võimaldab kaltsiumil seedetraktis toidust hästi imenduda ning väheneb luuhõrenemise risk, mida läbi aegade on vananemise paratamatuks nähtuseks peetud.

Laboriarst soovitab naistel alates 50ndatest eluaastatest hoida pilk peal veel mitmete vitamiinide ja mineraalainete varudel. Üks sagedasemaid väsimuse põhjustajaid on madal raua tagavara ehk ferritiini sisaldus veres.

Küpsemas eas võib esineda B12-vitamiini puudust, mida organism vajab küll väga väikestes kogustes ja varud organismis on mitmeks aastaks, kuid vitamiini peab igapäevaselt saama juurde toiduga. „B12-vitamiini on vaja vereloomeks ning närvisüsteemi ja naha normaalseks toimimiseks. B12-vitamiini puuduse esmasümptomid võivad olla valu ja tundlikkushäired kätes ja jalgades, närvilisus, unetus, stress ja katkised suunurgad,“ räägib dr Glükmann. Ta lisab, et selle vitamiini puudujääk võib tekkida seedetrakti haiguste esinemisel ebapiisava imendumise tõttu, samuti ka taimetoitlastel, kes ei tarvita toiduks loomset toitu.

Folaat ehk vitamiin B9 on tema sõnul omakorda oluline närvisüsteemi toimimiseks, vereloomes punaste vereliblede tootmiseks, aminohapete (homotsüsteiin) ainevahetuseks, südame normaalseks tööks ning soolhappe tekkeks maos. „Folaadi madalad näitajad võivad tuleneda alatoitumusest, vähesest foolhapperikka toidu tarbimisest, alkoholi liigtarvitamisest, soolte imendumisvõime langusest, antibakteriaalse ravi või kemoteraapia tagajärjel muutunud soole mikrofloorast, samuti teatud ravimite pikaajalisest kasutamisest,“ seletab laboriarst.

Hormoonide muutus on paratamatu, kuid mitte lootusetu

Menopausi ajal läbib naise keha suuri hormonaalseid muutusi. Hormoonide taseme muutusest tulenevast luude hõrenemisest oli eelmises lõigus juba juttu. Parathormoon reguleerib kaltsiumi ainevahetust ning selle taseme tõusus menopausiga on põhjus, miks luumurdude risk tõuseb. Paraku sellega asi ei piirdu.

Kilpnäärmehaiguseid esineb naistel tunduvalt sagedamini kui meestel. Umbes ühel naisel kaheksast tekib elu jooksul mingi probleem kilpnäärmega. Seetõttu on kilpnäärmehormooni TSH ehk kilpnääret stimuleeriva hormooni sisalduse mõõtmine veres naisele oluline nii raseduse kui ka menopausiga seoses, kus hormoonide muutused on suurimad. Kilpnäärmehaiguseid saab raviga kontrolli all hoida.

Hormonaalsete muudatustega seoses võib 50+ vanuse naistel järsult tõusta ka kolesteroolitase ja selhulgas just nn „halva kolesterooli“ ehk LDL-kolesterooli tase ning sellega suureneda südameveresoonkonnahaiguste risk. Kõrge kolesterool iseenesest endast märku ei anna, mistõttu on oluline selle sisaldust veres mõõta, sest muudatustega elustiilis ja vajadusel ravi rakendades saab seda kontrolli all hoida.

Pööra tähelepanu ka elustiilile!

Vanusega paratamatult kasvab erinevate terviseprobleemide avaldumine, mille varajane avastamine võib olla võtmeküsimus edasiseks elukvaliteediks „Ühelt poolt on vajalik terviseriskide avaldumist ennetada, teisalt selgitada aegsasti välja kalduvused erinevatele vanusega kaasnevatele haigustele või juba algusjärgus terviseprobleemidele,“ soovitab dr Glükmann analüüsida oma senist harjumuspärast elustiili ja tervisekäitumist.

Menopausi ajal võivad saada tavapäraseks kuumahood, suurem higistamine, pidev väsimustunne ja pea-, lihas- ning liigesvalud, meeleolumuutused ja kaalutõus. Neid vaevusi leevendavad aktiivne eluviis ja tervislik toitumine. Vähene liikumine ja ebatervislik toitumine mõjutavad tervist vähemal või suuremal määral, seal hulgas ka naise välimust ja enesehinnangut.

Tähelepanu tasakaalustatud toitumisele kasvab üldjuhul vanusega, sest iga saadud kilo enam nii lihtsalt ei kao ja ka vitamiinivarudel peab silma peal hoidma. “50+ naise toidusedelis peaksid olema puu- ja köögiviljad ning unustada ei tohiks piima- ja täisteratooteid ega ka kala. Oluline on piisav liikumine, füüsiline koormus,“ soovitab dr Glükmann. Piirata tuleks soola tarbimist ja toidu üldist rasvasisaldust, et vältida küpsemas eas diabeediriski väljakujunemist või edasiarenemist. Dr Glükmanni sõnul on paljudele naistele abi ka sellest, kui nad ei tarbi alkoholi ja vähendavad kofeiini tarbimist ega söö palju vürtsikaid ning suhkrurohkeid toite. Need kõik võivad soodustada üleminekueaga kaasnevaid vaevuseid.

Laboriarstide poolt 50+ naistele kokku pandud Küpse naise tervisekontroll aitab leida vastuseid järgmistele küsimustele:

• Kas Sinu olulised tervisenäitajad on korras?
• Kas Sul esineb varjatud terviseprobleeme, nt põletikku, rauapuudust või kehvveresust?
• Milline on Sinu D- ja B12-vitamiini tase ning rauavaru?
• Kas Sul esineb diabeeti või selle väljakujunemise risk?
• Kas Sinu kilpnäärme, neerude ja maksa talitlus on korras?
• Kas Sul esineb luuhõrenemise teket soodustavaid riskifaktoreid?
• Kas Sinu kehas on piisavalt ainevahetus- ja hormonaalsüsteemile olulist kaltsiumit?
• Kas Sinu närvisüsteemi talitlus on toetatud?
• Kas igapäevane toiduvalik toetab Sinu tervist?
• Milliseid lisaaineid oleks mõistlik tarvitada ja milliseid mitte?

Tulemuste paremaks mõistmiseks julgustab dr Glükmann broneerima aja laboriarsti konsultatsioonile. Selles paketis on palju analüüse ja laboriarsti abiga on lihtsam tulemustes orienteeruda, seoseid luua ning tulemuste põhjal edasisi otsuseid teha. Näiteks, kui mõne analüüsi tulemus kaldub normist kõrvale, saab selle alusel hinnata, kas on vajadust täiendavateks analüüsideks või mõne mineraali või vitamiini tarvitamise reguleerimiseks.