PÖIDLAD PIHKU ⟩ Sellele naisele siirdati aprilli algul sea neer ja veel üks asi – ta elab jätkuvalt

Lisa Pisano vaatab esmaspäeval, 22. aprillil 2024 fotosid oma koerast pärast talle tehtud operatsioone New Yorgis New Yorgi ülikooli kliinikus. Arstid siirdasid surmasuus olevale Pisanole sea neeru ning kohendasid ta südametööd seda toetava pumbaga. Foto: Shelby Lum

New Yorgi ülikooli Langone'i arstid (New York University Langone) teatasid täna, et on edukalt lõpule viinud maailma esimese sea neeru ja rööbiti ka südamepumba siirdamise. 54-aastane Lisa Pisano, kellel oli diagnoositud lõppstaadiumis neeruhaigus ja südamepuudulikkus, sai selle revolutsioonilise protseduuri osaliseks.

Loomadelt inimestele elundite siirdamise ehk ksenotransplantatsiooni idee on tundunud ahvatlev juba aastakümneid, arvestades inimdoonorite elundite püsivat puudust. Kuid alles hiljuti on see lähenemine muutunud võimalikuks tänu geenimuutmise tehnoloogia arengule, mis võimaldab luua inimese bioloogiaga paremini ühilduvaid loomi – praegusel hetkel siis sigu. Üheks oluliseks erinevuseks on see, et sead ja teised imetajad toodavad oma lihastes alfa-gal suhkrut (galaktoosi üht erimit), mida inimestel ei esine.

Viimastel aastatel on NYU Langone'i teadlased (NYU Langone) ja teised uurimisrühmad katsetanud edukalt sellistel sigadelt saadud organite siirdamist. Katsetused on hõlmanud peamiselt loomi ja mõnda ajusurnud inimest, kelle kehasid hoiti tehniliselt elus, et jälgida siirdatud elundi toimimist. Hiljuti andsid tervishoiuregulaatorid loa teha neid siirdamisi katsekorras ka elavatele inimestele. Märtsis sai 62-aastane Richard Slayman esimeseks elus inimeseks, kellele siirati geneetiliselt muundatud sea neer, mida tegid Massachusettsi üldhaigla (Massachusetts General Hospital) arstid.