SUUR JAANIPÄEVA MEELESPEA ⟩ Kõik, mida pead teadma, et oma tervist hoida

Saabumas on kauaoodatud jaanipühad. Selleks, et kõik mööduks plaanipäraselt ja hästi on tarvis meeles pidada mõningaid ohutusreegleid. Postimehe terviseportaal pani kokku soovitused, mis võivad pühade ajal tekkivaid õnnetusi ära hoida või aidata neid kiiremini lahendada. 

Mis peaks olema koduses esmaabikarbis?

BENU veebiapteeker Triin Hirvlaan soovitab üle vaadata kodune esmaabikarp. 

Peamistest käsimüügiravimitest võiks kodus olemas olla kindlasti valuvaigistid ning palavikualandajad igale pereliikmele ehk vastavalt vanusegrupile. «Näiteks võiks selleks olla paratsetamool, mis sobiks erinevas kaalus lastele ning täiskasvanutele,» sõnas Hirvlaan. Samuti tuleks esmaabikarbis hoida ibuprofeeni või mõnda teist mittesteroidset põletikuvastast valuvaigistit (MSPVA). «Ka selle valimisel tuleks lähtuda sellest, mis vormis ja annuses see on ning kellel seda kasutada sobib.»

Kodune esmaabikarp võiks sisaldada nii olulisemaid käsimüügiravimeid kui ka vajalikke vahendeid haavahoolduseks. Foto: Shutterstock

Veebiapteekri sõnul peaks kodus leiduma ka preparaate, mis aitavad organismi kõhuhädade suure vedelikukao puhul – näiteks sobivad selleks aktiivsöetabletid ja elektrolüütide lahuse pulbrid. «Silmade loputamiseks võiks kodus olla olemas silmatilgad või spetsiaalne lahus,» märkis ta. Vajalikke retseptiravimeid aga võiks kodus leiduda vähemalt kahe kuu varu jagu.

Lisaks käsimüügiravimitele on olulisel kohal ka haavade ja põletuste raviks mõeldud vahendid. «Nende puhul on kõige esimeseks etapiks haava puhastus – selleks võiks kodus olla spetsiaalselt haava desinfitseerimiseks mõeldud vahendid, mida leidub apteegis nii pihusti, loputuslahuse kui ka puhastava ainega niisutatud tampoonide kujul, mis on mugavalt ühekaupa pakitud,» selgitas ta. Haava katmiseks ja sidumiseks võiks kodus olla nii plaastreid kui ka sidemeid. «Plaastreid võiks olla koduses esmaabikarbis selliseid, mida saab ise lõigata, kui ka selliseid, mis on juba mõõdus,» kirjeldas Hirvlaan.

Ära mine joobeseisundis ujuma ning ära lase ka oma alkoholijoobes sõpra ujuma

Veekogu ääres viibides on oluline meeles pidada, et ujumine ja alkohol ei käi kokku. Seetõttu on väga oluline oma sõpradel ja lähedastel veekogu ääres viibides silma peal hoida – ära lase neid purjus peaga vette. Purjus inimene ei pruugi osata hinnata olukorra ohtlikkust, mistõttu on oluline, et lähedal viibivad inimesed oleksid tähelepanelikud ja vajadusel sekkuksid, keelates alkoholi tarvitanud inimesel vette minna.

Ühtviisi ohtlik on nii napsusena vette kukkuda kui teadlikult ujuma minna. Vette kukkumiste arv on ajas kasvanud ning peamine põhjus on olnud alkohol. Joobes inimeste osakaal hukkunute seas on jätkuvalt kõrge. Hukkunute käitumine peegeldab seda, et joovet ei teadvustata uppumise riskina. Jätkuvalt vajab tähelepanu alkoholi tarvitamise ja joobega seonduv. Kuigi eelmise aasta uppumissurmasid oli oluliselt vähem, siis lugudest peegeldus jätkuvalt see, et veekogu lähedal alkoholi tarvitamine on justkui norm ja ei tunnetata mingit riski. See oli paraku nii mitte ainult suplemisega seotud juhtumite puhul, vaid ka muude veekoguga seotud tegevuste, näiteks kalastamise, puhul. Igal aastal upub Eestis üle 20 joobes inimese.

Mis juhtub, kui minna joobeseisundis ujuma? Vaata järgnevast videost: 

Mida teha putuka- ja maomürgistuse korral? 

Kevadeti ja suviti tuleb sageli ette putukahammustusi, mille tagajärjel tekib hammustuskohas punetus, sügelus ja turse.

Herilane Foto: Elmo Riig / Sakala

Mürgistusteabekeskuse soovitused, kuidas saab ennast ise putukahammustuste korral aidata:

• hammustuskoht puhastada desinfitseeriva ainega;
• paikset valulikkust võib leevendada külma vee või jääga;
• paikse ärrituse leevendamiseks võib kasutada ka lahjat hormoonsalvi;
• valu leevendamiseks võib tarvitada valuvaigisteid;
• mesilase nõel tuleks eemaldada võimalikult kiiresti (mõne sekundiga) ja ettevaatlikult, kuna sinna kinnituv mürgipaun on sageli veel tühjenemata (tavaliselt tühjeneb 30 sekundi jooksul). Kõige parem on eemaldada mürginõela kaapides ettevaatlikult nõelamise kohta metallist vahendiga (sile juukseklamber, nuga, võti) naha pealt. Tuleb vältida pigistamist, kuna see soodustab mürgi levimist.

Näidustused haiglasse pöördumiseks:

• on tekkinud süsteemsed sümptomid (iiveldus, turse, hingamisraskused);
• kui hammustuskoht on pea piirkonnas ja turse suureneb kiiresti;
• mitu hammustuskohta;
• tegemist on allergilise isikuga.

Rästik on suhteliselt arg ja inimese lähenedes enamasti põgeneb. Rästik salvab enamasti siis, kui teda ehmatada ja tema rahuolekut segada. Ka vastsündinud rästikud on võimelised hammustama ning mürki eritama. Rästik võib hammustada ka vees olles – sel juhul salvab ta ohvrit peamiselt peast, kaelast või kätest. Rästikuhammustusi tuleb ette ennekõike varakevadest septembrini.

Hammustusjälg on harva tüüpiline. Täiskasvanud rästiku hammaste ja nendest nahale jäänud jälgede vahe on 3–4 mm. Hammustusest võib jääda ka kolm jälge, kui parasjagu toimub hammaste vahetumine.

Kuidas aidata kannatanut sündmuskohal?

• Rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult olla. Säilita ise rahu!
  

  Emane rästik kaitseasendis.

  Peeter Kümmel

• Muuda hammustuskoht liikumatuks! Kui hammustuskoht on käel, siis eemalda sellelt kõik sõrmused ja ketid!
• Ära proovi seiklusfilmides nähtule tuginedes hammustuskohta noaga välja lõigata ega mürki välja imeda! Ka žguti paigaldamine ei takista mürgi levikut.
• Kannatanule võib anda mõõdukas koguses vett juua, eriti kui hammustuskohas on tekkimas turse ja kannatanul on janu. NB! Kui kannatanu oksendab või tal on hingamisraskused, siis on söömine ja joomine ohtlik.
• Transpordi kannatanu lähimasse haiglasse. Hoia kannatanu võimalikult väheliikuvana!
• Helista alati Mürgistusteabekeskusesse 16662 või Häirekeskusesse numbril 112.
• Mitte kõik kannatanud ei vaja raviks vastumürki! Veelgi enam – vastumürk ise võib põhjustada eluohtliku allergilise seisundi.

Kui rästik hammustab imetavat ema, on soovitatav teha imetamises paus umbes ööpäevaks, kuna bradükiniinid jt mürgised ained erituvad rinnapiima. Kui emal ei ole ööpäeva möödudes tekkinud süsteemseid sümptomeid (sh iiveldus, oksendamine, kõhuvalu), siis võib imetamist jätkata.

Mida teha alkoholi- ja narkootikumimürgistuse korral?

Punase Risti esmaabikoolitaja ja Tallinna seltsi koordinaator Ellen Sternhof annab juhiseid, kuidas käituda alkoholi- ja narkootikumimürgistuse korral. 

Alkoholimürgistuse tunneb ära selle järgi, et kannatanul on tunda väljahingamisel tugevat alkoholilõhna. Tavaliselt kaasub sellega ka vaaruv kõnnak ja käte tugev värisemine. Kontakt on vaevaline, esineda võivad kõnehäired ja agressiivsus. Välimuselt näeb kannatanu nägu välja punetav nagu oleks liiga kaua päikese käes viibinud, lisaks kaasneb tugev higistamine. Seisundi halvenedes tekib iiveldus, oksendamine ning tarvitajal on raskusi orienteerumise ja ajatajuga. Olukord on ohtlik kui kannatanu kaotab teadvuse, tema hingamine on raskendatud.

Narkootikumimürgistusega kannatanu pulss ja hingamine on aeglased. Tema nahk on jahe ja kaetud higiga, silmaavad ahenenud ning lihastoonus nõrk. Narkojoobes kannatanu on unine ja apaatne, temaga on raske kontakti saada. Seisundi halvenemisel lakkab hingamine ja südametalitlus.

Mida teha alkoholimürgistuse korral?

• Puhastada hingamisteed okse jääkidest kui kannatanu on oksendanud.
• Oksendamise ajal aidata kannatanut, et okse ei sattuks hingamisteedesse.
• Ei tohi kannatanut jätta üksinda, helistage 112 ja kutsuge abi.
• Küliliasend, vajadusel elustamine.
• Meeles tuleb pidada, et juua võib anda ainult siis kui olete veendunud, et kannatanu on võimeline ise jooma.

Mida teha narkootikumimürgistuse korral?

• Pidev kontakt kannatanuga, ärge laske tal magama jääda.
• Rahustage ja jälgige kannatanu seisundit.
• Küliliasend, vajadusel elustamine.
• Helistage 112 ja kutsuge abi, kannatanu vajab pidevat seisundi jälgimist.

TASUB TEADA

Kuidas lapsele peatrauma korral abi anda ja milliste sümptomite puhul tuleb kiirabisse minna?

Apteeker soovitab: kuidas leevendada põletust?

Kuidas puuk õigesti eemaldada ja mida teha, kui puugi pea jääb naha sisse?

Mürgistused muudest ainetest 

Kui murelik tasub olla, kui laps juhtub alkoholi lonksama või suitsukoni alla neelab? Alkohol ja nikotiinitooted tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. Räägi sellest ka oma külalistega. Lastele võib juba väike kogus mõnd meelemürki põhjustada rasket mürgistust. Lapse puhul tasub mistahes alkoholi- ja tubakatoodete tarbimise korral konsulteerida mürgistusinfoliiniga 16662 ja hoida käepärast mürgistuse põhjustanud aine/ toote pakend. Õnneks sisaldavad tänapäeval vaid vähesed süütevedelikud ohtlikku metanooli, ent ka etanool on lapsele ohtlik. Näiteks on põhjustanud lapsele selgeid mürgistusnähte üle 0,5 promilline joove ehk 1 ml/kg 40% viina, 4 ml/kg 10% veini ja 8 ml/kg 5% õlle joomine. 0,2 promilline joove võib põhjustada lapsele ohtlikku hüpoglükeemia, kus veresuhkru sisaldus langeb ohtlikule tasemele.

Nikotiinitoodete – sigarettide, snusi padjakeste (s.h ka tubakavabade), e-sigareti täitevedelike ja nikotiininätsude mürgisus oleneb nende nikotiinisisaldusest. Üldiselt sisaldab 1 sigaret 15–20mg nikotiini, mis võib põhjustada väikesel lapsel tõsist mürgistust. 1 sigarett, üle 3 sigaretikoni või 1 sigarikoni, nikotiini padjake, näpuotsatäis nuusktubakat, mistahes kogus nikotiini sisaldavat närimiskummi või e-sigareti täitevedelikku võib põhjustada mürgistussümptomeid. Peamised mürgistussümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja suurenenud süljevool. Raske mürgistuse korral on võimalikud meeltesegadus, ärrituvus, unisus, krambid ja teadvusekaotus ja siis tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Kui kasutad putukatõrjevahendit, siis järgi kasutusjuhendit! Lapsed on sääsemürkide suhtes eriti tundlikud! Kui dietüültoluamiidi ehk DEETi sisaldava tootega nahka rohkelt määrida, võib tekkida iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja -lahtisus. Sääskede asemel enda mürgitamise vältimiseks pese õhtu saabudes mürk nahalt sooja vee ja seebiga korralikult maha! Loe lisaks sääsetõrjevahenditest.

Seebimullitaja. Foto: Shutterstock

Kui laps mängib seebimullitajaga, siis tea, et seebimullitaja täitevedelik tekitab silma pritsides ärritust ja suhu sattudes iiveldust. Raviks tuleb silmad ja suu korralikult veega loputada. Kõige ohtlikum on seebimullitaja alla 3-aastase lapse käes. Sellises vanuses lapsed joovad hästi lõhnava vedeliku pudelist ära esimesel võimalusel. Vaata suu kaudu manustatud kemikaalist tingitud õnnetuste esmaabi juhiseid.

Jaanilõket tee vastutustundlikult 

Selleks, et jaaniaeg mööduks turvaliselt, kutsub päästeamet inimesi üles ohutult käituma. 

• Lõkke tegemiseks vali õige koht ja aeg! Jaanilõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale pinnasele hoonest ja/või metsast vähemalt kaheksa meetri kaugusele. Hoia lõkkeaseme ümbrus puhas süttivast materjalist. Tuld võib teha tuulevaikse ilmaga. Jälgi ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks naabreid.
• Aseta grill õigesse kohta! Grillseadme ohutu kauguse valimisel lähtu kasutusjuhendist, kuid kui see puudub, siis arvesta ohutuks kauguseks kaheksa meetrit ümbritsevatest hoonetest, põlevmaterjalidest, metsast jne.
• Metsas grilli seal, kus võib! Metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ette nähtud ja vastavalt tähistatud kohtades, eelistades võimalusel kattega lõkkekohti, mida leiab näiteks RMK puhkealadelt.
• Hoia kustutusvahendid ligi! Nii lõkke tegemisel kui grillimisel hoia käepärast esmased kustutusvahendid.
• Valva tuld! Tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks. Viimane pidutseja või grillija peab kandma hoolt selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud.
• Hoia mobiil käepärast! Jälgi, et alati oleks käepärast laetud mobiiltelefon, et saaksid vajadusel numbrilt 112 abi kutsuda.

Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusteemade kohta saab infot küsida ka riigiinfo telefonilt 1247.

Kuidas anda esmaabi ja elustada? 

Kannatanut nähes ja abi andma asudes veendu, et sa ei sea ennast samasse ohtu, mille tõttu kannatanu abi vajab, näiteks mürgine keskkond, elekter, ümbritsev liiklus, rünnak vmt. Peale oma ohutuse tagamist helista kohe 112. Kui tead, et asud lähimast kiirabibrigaadist kaugel, kaalu võimalust kiirema meditsiiniabi saamiseks kiirabile vastu sõita või kannatanu haiglasse transportida, eriti juhul, kui on tegemist hingamisraskustega allergilise reaktsiooniga või laske- ja torkevigastustega.

Terviseamet jagab olulist teavet esmaabi andmisel. 

Kuidas peatada tugevat verejooksu?

• Helista või käsi mõnel kõrvalseisjal viivitamata helistada hädaabinumbrile 112.
• Võõrale inimesele abi osutamisel kasuta kaitsevahendina kummikindaid või käe ümber mässitud kilekotti.
• Aseta kannatanu lamama.
• Suru haavale sõrmede või peopesaga.
• Tee haavale rõhkside või aseta sinna kokku rullitud riidetükk. Seo see tugevasti kinni või suru sellele peale.
• Kui suur verejooks jäsemel ei peatu, suru sõrmedega kinni jäset verega varustav arter või paigalda žgutt.
• Tõsta võimalusel vigastatud jäse südamest kõrgemale.
• Hoia verejooks suletuna kuni kiirabi saabumiseni.

Kuidas keerata teadvusta kannatanu püsivasse küliliasendisse? 

• Teadvusetu kannatanu, kes hingab, tuleb keerata püsivasse küliliasendisse, näoga ettepoole kaldu. Selliselt püsivad hingamisteed lahti ning röga, okse ja veri saavad vajadusel välja voolata.
• Võid püsivas küliliasendis oleva kannatanu mõneks ajaks järelevalveta jätta, et minna abi kutsuma.
• Kui sul ei õnnestu asetada kannatanut püsivasse küliliasendisse, hoia teda ise külili.
• Jälgi pidevalt kannatanu seisundit. Kuuma korral paku talle varju ja jahutust ning külma korral kata riideeseme või termokilega.

Elustamine. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kuidas teha kaudset südamemassaaži?

• Veendu, et kannatanu on kõval alusel. Põlvita tema kõrvale.
• Ava kannatanu hingamisteed, kallutades tema pea taha ja tõstes lõua üles.
• Aseta oma käed kannatanu rindkere keskele.
• Vajuta rindkerele tugevasti (5–6 cm sügavusele) ja kiiresti (100 korda minutis).
• Tee ilma pausideta vajutusi rindkerele, kuni kiirabi saabumiseni või kuni kannatanu hakkab normaalselt hingama või tuleb teadvusele.

Kui kannatanu läheduses on avalikult kasutatav AED elustamisaparaat, kasuta seda! Lülita see sisse ja järgi juhiseid. Kui sul ei ole piisavalt jõudu, et kaudse südamemassaažiga jätkata, kutsu teised inimesed appi.

Ära jäta last kuuma autosse

Palava ilmaga tuleb meeles pidada, et autod muutuvad kiiresti tulikuumaks ning seetõttu ei tohi suletud akendega autosse jätta lapsi ega lemmikloomi isegi lühikeseks ajaks.

«Põhjus, miks autodes temperatuur kiiresti tõuseb, peitub akendes – autodes on klaaspinda protsentuaalselt palju rohkem kui ühes keskmises majas ning seetõttu on autod pigem nagu kasvuhooned, mis on spetsiaalselt soojust neelama ja hoidma loodud,» sõnas Mobire Eesti teenindusjuhi Gert Vatti terviseportaalis eelmisel aastal.

«Kui päikesevalgus auto akendest sisse tungib, siis soojendab see armatuurlauda ning istmeid, mis selle tulemusena omakorda soojust edasi kiirgavad. Kui auto aknad on kinni, siis tõuseb autos juba poole tunniga temperatuur ca 30 kraadi võrra. Just sel põhjusel ei tohi jätta lapsi ega loomi autosse isegi väga lühikeseks ajaks,» selgitas Vatt. Ta lisas, et kuuma ilmaga peaksid ka jalakäijad olema tähelepanelikud ning viivitamatult teavitama politseid või päästeametit, kui märkavad tulikuuma autosse jäetud lapsi või loomi.

Laste keha kuumeneb kolm kuni viis korda kiiremini kui täiskasvanutel ja mida noorem laps on, seda ohtlikum on tema jaoks kuum auto. Kui väljas on 30 kraadi sooja, siis autos võib temperatuur kerkida 60-70 kraadini. Kuuma autosse jäänud väikelast võib juba esimese 10 minutiga tabada krambihoog, see tuleneb kuumarabandusest. Viimane on olukord, kus keha ei suuda temperatuuri õigesti reguleerida ja see võib tekkida siis, kui kehatemperatuur ületab 40 kraadi. Seejärel hakkavad lapse elundid streikima ja tekivadki krambid, mis võivad viia teadvuse kaotuseni. Kui lapse kehatemperatuur tõuseb 42 kraadini, võib tulemuseks olla surm. Väikelaps võib kuumas autos surra 20 minutiga.

Kuhu helistada kui vajad abi?

• Terviseteemadel saab pöörduda perearsti nõuandetelefonile 1220. Perearsti nõuandetelefon vastab kõnedele 24/7. Pöörduda võib nii eesti kui ka vene keeles.
• Kõikide Tallinna haiglate erakorralise meditsiiniabi osakonnad ja Tallinna kiirabi töötavad seitse päeva nädalas ööpäev ringi. Kiirabi number on 112.
• Mürgistuse või mürgistusohu korral helista mürgistusinfoliinile 16662. 
• Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusteemade kohta saab infot küsida ka riigiinfo telefonilt 1247.