TAI spetsialist: tervis sõltub elukohast

Tartu elanikud elavad Eestis kõige kauem.

FOTO: Margus Ansu

Tervise Arengu Instituudi paikkonna terviseedenduse vanemspetsialist Laura Aaben rääkis patsiendiõiguste päeva puhul korraldatud konverentsil, et tervis ei jagune Eestis sugugi võrdselt ja näiteks Ida-Virumaal on seda palju rohkem kui Tartumaal.


«Tervis tekib seal, kus inimene elab, õpib ja töötab ning see ei jagune Eestis kahjuks kõikjale võrdselt,» ütles Aaben. Maakondade ja koguni omavalitsuste kaupa on tervisenäitajad väga erinevad.

Näiteks on keskmine oodatav eluiga Ida-Virumaal sündinud beebil tervelt viie aasta võrra väiksem kui Tartumaal, kus inimesed elavad Eestis kõige kauem. «Seega võib öelda, et Ida-Viru on Tartust elanike tervise osas 20 aastat maas.

Maapiirkondades on tervisenäitajad halvemad seetõttu, et noored liiguvad seal linna, kus leiab tööd ja kergem toime tulla ning alles jäävad eakad. Järelikult mõjutab riigi regionaalpoliitika ka tervist. Ligi pooled Eesti omavalitsused on koostanud endale ka paikkonna terviseprofiili, kus kirjas nii olulisemad tervisenäitajad kui ohutegurid.

Et mõjutada inimeste tervisekäitumist, saab kohalik omavalitsus palju ära teha. Oluline on ühtekuuluvustunde loomine, aga isegi heakord ja haljastus. Näiteks selgus ühest Šveitsis tehtud uuringust, et neis linnades, kus kõikjal olid akendel lillepotid, olid inimesed tervemad, tõi Aaben näite.

Oluline roll paikkonna elanike tervises on kohalikel võrgustikel ja ühistel ettevõtmistel. Vajalikud on ka erinevatel teemadel toimuvatel koolitustel ja nõustamistel. «Kohalik omavalitsus saab muuta elukeskkonna selliseks, et tervislikke valikuid on lihtsam teha,» sõnas spetsialist.

Tagasi üles