/nginx/o/2008/06/09/48390t1h0ff7.jpg)
Täna pikendas haigekassa nõukogu ambulatoorse eriarstiabi ravijärjekordade maksimumpikkust seniselt neljalt nädalalt kuue nädalani.
Haigekassa muutis ravijärjekordade maksimumpikkust
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
6. märts 2009, 15:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravijärjekordade maksimumpikkuse muutuse tingib 2008. aasta tasemele jääv ravijuhtude arv, samas prognoositakse tervishoiuteenuste nõudluse jätkuvat suurenemist, vahendas haigekassa pressiesindaja.
«Oleme igal aastal ravijuhtude arvu suurendanud keskmiselt 4 protsenti,» ütles haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov.
«Eesti elanikkond vananeb ja sellega seoses kasvab nõudlus tervishoiuteenuse järele üha enam. Sarnase probleemiga on silmitsi kogu Euroopa,» selgitas ta.
«Käesoleval aastal me ravijuhtude arvu pingelise eelarve tõttu suurendada ei saa, kuid tõenäoliselt jätkub nõudluse kasv ja seepärast oleme sunnitud ravijärjekordi pikendama,» lisas Danilov.
Ravijärjekordade maksimumpikkust suurendati vaid ambulatoorse eriarstiabi (visiidid eriarstide juurde) osas. Plaanilise haiglaravi järjekordade pikkusi ei muudetud, need jäid senise kuni 8 kuu tasemele. Ka viljatus- ja päevaravile (protseduurid, mille puhul patsient ei pea haiglas viibima üle 6 tunni, näiteks
kurgumandlioperatsioon) kehtivad maksimaalselt 8 kuu pikkused järjekorrad.
Samaks jäid ka suurte liigeste endoproteesimise, silmakae operatsioonide jms järjekordade maksimumpikkused.
Perearstide puhul jäävad järjekordade pikkused samuti endiseks: ägeda haigusega
inimene peab perearsti vastuvõtule pääsema samal päeval, teistel juhtudel kolme
tööpäeva jooksul.